tag:blogger.com,1999:blog-3712809908470866714.post4449219330973575300..comments2024-02-26T06:49:58.724-08:00Comments on ma kirjutan vahel mõne loo: Mu lapsed käivad kõik koolis,joanamarihttp://www.blogger.com/profile/01340308690676662112noreply@blogger.comBlogger3125tag:blogger.com,1999:blog-3712809908470866714.post-77651383598166902352009-09-29T03:37:14.462-07:002009-09-29T03:37:14.462-07:00Minagi tunnen üha enam, et tahan ka ENDALE midagi....Minagi tunnen üha enam, et tahan ka ENDALE midagi. Ja seis on mõnes mõttes sama: see kuhu mina minna tahan, maksab liiga palju. Siis peaksin kuidagi kokku hoidma, aga nagu kokku hoida kuskilt pole ka. Söök? Me nagu ei larista väga söögiga. <br />Kaks last on vormiliselt täiskasvanuks saanud, tegelikult aga elavad ju kodus, kuna õpivad ülikoolis päevaõppes. Noorema poja sõbranna elab ka meil. <br />Nii, et kuigi ametlikult on mul vaid üks laps, siis tegelikult on neid kokku 4.<br />Eks see rake küsimus ole, kas pere või ise.sillehttps://www.blogger.com/profile/03174079286412121141noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3712809908470866714.post-57159869682945783952009-09-28T21:46:37.235-07:002009-09-28T21:46:37.235-07:00Ei taha ära kiita, aga
ega minulgi ole millegi üle...Ei taha ära kiita, aga<br />ega minulgi ole millegi üle viriseda<br />suuremad hädad ju möödas<br />lapsed kaela kandma kasvatatud <br />enamustel koolidki peaaegu läbi<br />90ndatel olid mu lapsed pisikesed <br />ja vot siis olime ikka tõelises hädas<br />minu töökoht kadus ära<br />ootasin neljandat last<br /><br />mees jäi haigeks raha ei saanud<br />hea et minu tervis siis korras oli <br />rasedatele kindlustust ei olnud ette nähtud <br />pidin seda ka veel ostma, et end arvele võtta<br />söögiga oli nii kitsas<br />maksudega punnitasin niiet vahel ei teadnudki kuidas hakkama sain<br />ostsin poest odrajahu <br />panin vett suhkrut soola ja sooja veega kerkima<br />praadisin siis sellest möksist mingeid plänne<br />piimasupi kõrvale olid imehead<br />ei olnud siis euroopa abisid ega riide abisid<br />õmblesin ööde kaupa endale lastele<br /> külale kartuli ja liha eest<br />miks ma nüüd siis virisen ?!<br />ei ma virise<br />lihtsalt kardan, et kui ma enda koguaeg tagaplaanile tõukan <br />siis on ehk ühel hetkel hilja?!<br />Mu ema ohverdas mulle oma elu , kogu vara jne<br />Ise kogu aeg tänitades ,et pean talle tänulik olema<br />Olen vahel endale ka püüdnud ühteist näpistada<br />Ja siis hiljem suuri süümekaid tundnud<br />Ehk tahangi, et keegi mulle ütleks, et mul on endale ka <br />õigus kulutada<br />et mina ka olen inimene<br />kui lasteaias töötasin, siis PIDIN käima koolitustel, et tööl püsida<br />nüüd on kohe hingeline ja füüsiline vajadus välja kujunenud<br />et näha teisi, saada uusi tutvusi<br />olla inimeste seas<br />avardada silmaringi<br />olen koolitustel tõeliselt toredate inimestega kohtunud<br />koju nad mulle ju ei tule<br />ja kui siin oma probleemide otsas kükitan <br />siis tekib tunne, et maailmas polegi paremaid inimesi <br />kui need kes mu töö juures roppusi kirja panevad<br />mu hing ja ihu karjub uue hingamise järele<br />et näen peeglist, et saan hakkama oma tantsuga<br />et kuulen koolitustel, et polegi nii rumal ja vilets<br /> kui kodus olles tunduma lõpuks hakkab<br />keegi blogi sõber välismaalt ütles <br />et raha pole iial parasjagu et kui natuke juurde saan<br /> et siis hakkan paremat autot ja maja jne tahtma<br />ma ei taha asju<br />asjad on vajalikud ja tarbeesemeteta ei saa<br />aga mu hing karjub toidu järele<br />niikua kui mu lapsed koolides on polegi mul millelegi õigust?!joanamarihttps://www.blogger.com/profile/01340308690676662112noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3712809908470866714.post-15245020178965361592009-09-28T21:13:26.286-07:002009-09-28T21:13:26.286-07:00Enne blogisid kirjutasin perekroonikat. Lugesin se...Enne blogisid kirjutasin perekroonikat. Lugesin seda nädalavahetusel, otsisin, kas olin Estonia hukust kirjutanud ja mida. Sealt sain teda, et 90ndate esimesel poolel oli ikka nii hull aeg, et palgast elasin vaevu ära, õigemini ei elanudki, olin pidevalt kütte eest võlgu. Olid väga rasked ajad, vähemalt meie peres. Ei mäletagi, kuidas sellest üle saime. Kuidagi saime, nüüd elan ka ainult palgast. Mul küll pole kedagi üleval pidada, aga korter on hirmkallis. Tegelikult ongi ainus asi, kust kokku hoida, toit.<br />Raskem on muidugi suurtel peredel ja neil, kes on töö kaotanud. Mina ise ei julge virisedagi.hellehttps://www.blogger.com/profile/06158322095624945785noreply@blogger.com