Sügisõhtute süngus trügib vägisi mu mõtetesse

Üks daam, kelle bloggi ma ükskord ära eksisin ja sinna nüüd iga päev nimelt ekslema lähen, kirjutab vahel väga tõsistel teemadel
Üks ta sissekanne tekitas minus väga raskeid mõtteid
Võibolla on see tingitud mu raskete elumuutuste perioodist?
Ei tea, aga rasked ja koormavad on need mõtted
Ingrid kirjutab-Jõudes oma elutee lõpusirgele on igal inimesel võimalus teha tagasivaade eelnevale.- iga päev tunnen, et homset ehk ei tulegi, sest edasi elamiseks polegi justkui jaksu

Ingrid kirjutab-Oled sa sulle usaldatud seemne külvanud?- tunnen et mu seemmned on lennanud kõik tuulde, et mu elu on möödunud tulutult
Ingrid kirjutab-Oled sa hoolitsenud külvatud seemne eest?- Ma pole osanud hoolitseda ei oma ega võõraste laste eest, et nende väärtushinnangud oleksid õiged, ma pole suutnud lasteaialastele õpetada isegi tere ütlemist, tõsisest, eksistentsialistlikust filmist loeb mõni mu lastest välja vaid totrusi.
Ma ei saa sugugi aru, miks peaksid lapsed seksima ja alkoholi tarbima ja inimesed üldse jooma alkoholi ning miks ei tohiks lapsevanemad sellest kõigest oma lapsi hoidma- mu üks lastest leiab, et selle teemaline film on jama
Appi!!!!
Kelle olen ma üles kasvatanud ja kuidas kasvatab ta omi lapsi, üks psühholoog ütles, et ta lastest võivad tulla paadialused kui ta oma väärtushinnanguid ei korrasta!?!?
Ingrid kirjutab-On sul võimalus lõigata oma töö vilja või jääb viljakoristus nende hooleks, kes sinult teatepulga võtavad?
Oled sa rahul oma elutööga või seisad elusügisel ahastades oma sööti jäetud põllu serval?-
Reedel sulen ma viimast korda oma elutöö(lasteaia) ukse, minu teeneid ei vajata enam, tulen läbi küla, kus tulevad alati vastu mulle lapsed, keda olen ma kõiki kunagi õpetanud, kellest keegi ei ütle mulle reeglina tere, vaid itsitavad piinlikult, millest näen, et nad tunnevad mind.
Ma pole ühtki last oma 20 aastase õpetaja staazi jooksul löönud ega halvasti kohtlend, otse vastupidi. Ma olen südamest neid armastanud, nende eest hoolitsenud, neid lohutanud, sülle võtnud, juhatanud sirgele rajale...
Ja ma seisangi oma elusügisel ahastades justkui sööti jäetud põllu serval..

minu kodus on täna külas vastik vanainimene

see vanainimene olen mina ise
ma võiksin mõnu tunda
vabadusest ja üksiolekust ,
aga ma ei oska
istun üksi
oma suures majas ja aias
ja olen vastik
homme lähen tööle
siis pean olema
rõõsa ja rõõmus
võibolla saan isegi sellega hakkamagi
peaksin pesema oma kleiti,
et homme värske olla,
aga ei jaksa
täna ei pea ma midagi
täna võingi olla vastik
sest keegi ei näe
sest nad läksid kõik ära

ja nüüd on hea olla nii nagu olen

suvi astub pikkade sammudega mu värava poole

Õunad saavad aias järjest valmis,
kõndides pead olema igal sammul ettevaatlik ,
et ei astuks neile pähe ega prantsataks nende keskele pikali
sibulõunapuu on teinud aedatulijale auvärava, ise paksult rohelisi pabulaid täis
tomatid punastavad kasvuhoones
kurgid kukuvad peenra vahele
till ja petersell laiutavad basiilikute vahel
paprikad punnitavad lõpuks oma rohelisi põski
ja ikka saab minna veel murule paljaste päkkade välkudes ja ainult lihtsalt ühes särgis
õues on suur suvi
kuigi õhtud tulevad juba rutem ja ööd on juba nii pimedad kui lõunamaa ööd
õu on nii kuiv, et tolmab
kui sääski ei oleks, ripuks puu otsas ka öösel ja tuppa ei lähekski sest enne kui sügis tuleb, ei tahaks lasta ühtki suvelõpu mõnusat hetke endast mööda

tänane tööpäev

jättis suhu sõnniku maitse
Ülekohtu veskid jahvatasid suuri terasid, mis kukkusid kukkusid pots ja pots mulle lagipähe
Lasteaed oli hommikul nii segamini, et ukse avamine juba tekitas ahastust
Vastuvõtu kapid olid lausas liivased ja peenikest paberiprahti täis lõigutud, alused oli mänguasju täis poetatud

Kõik klotsid kõik piiatsid, raamatud, mänguasjad ja nukuriided ja voodid olid seagmini paisatud
lasteaed oli nii segamini nagu üle olke käinud pööristorm
Ilm oli hingematvalt palav lihtsalt niisamagi olla ei saanud ei toas ega õues , aga mina roomasin oma lombaka jalaga ja ripakil soolikatega voodialuseid, kapialuseid, kapipealseid ja riiulipealseid pidi
Koristasin, koristasin, koristasin ja kui lapsed said 3x söödetud, magamna pandud ja ülesvõetud, sööma lauldud ja magama lauldud, üles lauldud ja puhtaks pestud niga toad said lõpuks ka puhtaks ja korda, tuli uksest sisse kummaline paar üks punapäine karvane ja alkoholi lehane, teine suur ja laialivalgunud, räpane ja ehmunud olekuga
Süüdistasid mind ja nimetasid krokodilliks
juhataja ei kaitsnud mind, vaid kukkus süüdistama
Tulin koju, kus tervitasid mind äädika kärbsed ja segamini elamine
kui porisema hakkasin, sain sõimata, et kui sul töö juures asjad halvasti on siis mida sa koju karjuma tuled
Läksin kasvuhoone taha põõsasse sääski söötma
istusin ja põdesin
Olin seda naist kes mulle pahanduse tekitas kunagi, kui ta laps ja hooletusse ning laokile jäetud oli, söötnud, aidanud, oma ema riideid talle selga andnud, arsti juurde tarinud ja lohutanud ja õpetanud
Nüüd tuli ja sittus mulle hinge
Tean et heateod käivad ringiga- kui mina aitan kedagi siis keegi teine aitab mind jne, ma ei vajagi maani kummardamist ja elulõpunui tänulikkust, aga lihtsalt inimene võiks olla ja mul lihtsalt rahus lasta olla
Eestlase komme pidigi olema hammustada seda kätt, mis teda söödab

Täna öösel avastasin,

et nädal on möödunud linnu tiivul, viuhti ja oligi otsas!!!!
Istusin südaöises aias

ritsikate sirin üle pea ja üle hoovi ja üle terve tänava

Jaks oli otsas ja mõttted rändasid küll omadega järgmisse päeva ja ma ei tea kuhu, aga ihu ei tahtnud tulla järgi

Mõtlesin, et on vaja nukunäidendit harjutada, on vaja hommikuks kott pakkida, on vaja mahla kuumutada, on vaja, on vaja...

Liikmeid olid rasked kui tina ja tahe oli vist väravast välja jalutanud

Jõllasin siis tühjalt pimedust ja kuulatasin looduse hääli mitu head pikka minutit,

enne kui suutsin oma ihu vedada teisele korrusele kallima kaissu

Tulin eelmisel esmaspäeval lossist koju tagasi "vanamutt" kaenlas, et hakkan kodus nukuteatrit harjutama.
Kõndisin korraks peegli ette ja tegin nägusid ja niipaljukest, siis sellest teatrist.
Panin nuku Riina tuppa istuma ja seal ootas ta järgmist emaspäeva.
Hommikul krabasin ta kaenlasse ja läksin tänavale "tõlda" ootama, üks noor kaunis noorik võtab mind mööda sõites alati auto peale, kui lossi ühistöö päevale läheme.
Möödasõitjad vahtisid silmad krilli, sest see nukk on nii väikese lapse moodi ja tõetruult tehtud , et jättis mulje et kannan last ripakil käes.
Tegime hommiku poole veidi näputööd, kes mida just tegi
Mina viltisin pilti kaheksi koos ühe kena vanaprouaga , teised tegid klaasvitraži ruumis miskit.
Pärast kohvipausi harjutasime nukunäidendit. Tekst oli konarlik ja vajas parandamist, lõpuks sai ka teistele ette kantud, otsustasime et kolmapäeval kui esinema sõidame, sõita ühes autos, et veel harjutada.Naised jäid veel õlgi puhasytama, et talvel teha punumist, mina kibelesin koju.
Kodus ootamas purgid ja pudelid ja toores mahl päikse käes kihisema hakkamas.
Kõht oli ka nii tühi, et oleks tahtnud elavanti järama hakata
Habisin laualt juustu raasukesi ja keefiri
Kamandasin poisid, kes mahla tassima, kes pliiti kütma, lähen nüüd vaatan mis toimub.
K.as minu sõna maksab või pean lasteaia tädi häälega naljakat emmet mängima hakkama või muid lollusi tegema

pühapäev

ei olegi mingi püha päev, kui lähed kirikusse end vihastama
Üks pühapäev ma lubasin, et ei lähe enam kunagi kirikusse, kui on mingi suur püha
või näen et on palju rahvast
Sain ühel pühapäeval hästi ebameeldiva kogemuse osaliseks, kus vahiti mind kui kirjut peni, lausa mulle järele kummardades ja ainiti suu ammul otsa vahtides.
Aga täna ma niiii tahtsin minna saksa sõprade koori kuulama,
kuid täna oli kuldleeripüha
ja kirik oli nii rahvast täis, et istudagi polnud enam vähem kuhugi
Istusin ukse juurde, et ei jää siis kellelegi ette ja saan vaikselt ära kaduda
No looda sa
Kui sakslased laulma hakkasid , ei kuulnud ma sinna alla mitte midagi
Keegi hakkas mu selja taga lobisema
Ronisin neljakäpakil taevatrepist koori peale üles ja seal oli esialgu mõnus
Kuuldavus oli super ja nägin ka kuidas keegi laulis
Aga seda rahu polnud kauaks
Tulid need lobisejad ka üles minu vastu istuma teisele poole kirikut, õnneks minuni nende loba ei kostnud, ainult üks noor daam tõstis jalad esimesele pingile nagu oleks ta kodus teleka sees diivanil.
Püüdsin mitte sinna vaadata, et saaks rahulikult kuulat ja olla lihtsalt
Siis tuli üks noorpaar kontsade klõbinal ja ukse paukudes ka üles uudistama
neil hakkas igav ja siis nad kolistasid alla ära ja need lobisejad ka.
Ühel hetkel ronis mingi kirikutegelane kotikorjanduse kotiga keset palvet sakslaste nina alla ja pistis koti neile peale tükkivalt otse ette.
Teisel hetkel oli ta ka sellel rõdul, kus mina seisin, hakkasin just ühte palveliturgiat laulma kui mulle selle kottiga vastu kätt kopsas .
Koju tulles mõtlesin, et kuidas ma ometi saan minna krikusse nii, et mind keegi ei näe, et ma saaksin rahulikult olla ja keegi mind ei vahi, ei puuduta, ei küsi miks ma karguga käin, kas ma last ootan jne
Käin karguga juba peaagu aasta otsa ikka kõik küsivad, olen juba ammu üle kuldse keskea ikka küsitakse kas olen beebi ootel.
Tihti vastan , et õhtul läheb vara pimedaks , siis on hea karguga virutada häbematutele küsijatel ja et ootan küll lapsi, aga suurest linnast koju.
Täna aga läks ühe daami peale süda täis ja nali jäi koju maha ning prahvatasin talle kurjalt, et ära enam kunagi küsi miks ma karguga käin ja ära enam kunagi küsi kas ma last ootan
Miks ma küll vihastasin, isegi ei tea
Seda lapse ootamise juttu räägitakse mulle juba 10 aastat, aga nad võiks juba järgi jätta, olen juba NII VANA MUTT.
Öeldakse, et peaksin harjunud olema, aga ma miskipärast ei harju.
Enamus kekealistest naisest on laialivalgunud kehaga, ja keegi ei tule selle peale et ohjeldamatult neid raseduses süüdistada.
Olen juba 3 aastat rõõmus vanaema, kas juba ei aita sest raseduse jutust.
Mõni ütleb, et olgu ma rõõmus, et mind nii nooreks peetakse.
Kui olin hästi salekolm aastat tagasi, siis ka küsiti ikka seda lapse ootamise värki, püha taevas kas neil muust mõelda pole
Mulle hästi meeldib olla seltskonnas ja ei tahaks istuda kodus ja karta kellegi küsimist.
Tavaliselt on mul ka totakad vastused totakatele küsimustele varrukast võtta, aga täna polnud kuidagi ettevalmistatud, et keegi mind üldse kõnetab
Kodus võin ju panna küünla põlema ja laulda üksi, aga see pole see, kui kirikusse lähen siis ka pole jälle see millega mu hing rahule jääks
Liipan nüüd mahla purki panema, muidu läheb keema ja siis pidid vitaminid ära kõndima

Minu õuel käis ingel

Jumal saatis

Ingel ütles, et ta oli Jumalalt kuulnud, et ma vajan midagi, mingeid asju...

Et mul oleks tarvis pulbrit, millega pesu pesta ja vahendit millega puhtaks saaks nõud

Et mu õuele tuleb hulga rahvast ja neid on vaja millegagi sööta , täitis mu külmkapi hea ja paremaga, piknikukorvi leiva ja saiaga, tõstis põrandale kartulikoti, kurgikoti, kapsapea ja pakikese mõnusate punaste koduste tomatitega, pani lauale kringli ja ütles, et ärgu ma kiitku teda, vaid ainult Jumalat.

Olin üllatusest , tänulikkusest ja ma ei tea millest veel täitsa oimetu..

Täna on tõesti mu õu tulvil rahvast, keda saan kostitada kõikide nende toredate andidega.

keetsin kõigest sellest rooga ja panin mõned asjad lihtsalt niisama lauale

Näen praegugi läbi akna kuis väimees haarab liualt suure mahalase kurgi ja haukab seda isukalt

Tütreraasud on oma pojakestega toimetamas õuel, kes paneb oma väikest magama, kes ulatab laualt päikesest pakatavat tomatit oma võsukesele, et siis ise vennadele kuuri appi lipata.

Väimehed lõhuvad puid ja pojad tassivad neid üksteise võidu kuuri.

Vaevalt kolmene naabriplika on ema juurest minu õuele pakku pannud ja püüab nüüd ise mõnusalt istudes suurel kõrgel toolil, jalad üles tõstetud, hammustada tema jaoks hiigelsuurt õuna , endal kõige selle juures kogu „Eva kostüüm“ kleidi alt vabalt paistmas.

Minu armas abikaasa on talle kõige maitsvamate õuntega puu otsast kõige ilusama õuna otsinud, sest väikest külalist tuleb ju kenasti kostitada.

Nüüd kui puud kuuris, kõhud täis, nõud pestud, lähme käime kõik mõnusas saunas, mis meespere on puude tegemise kõrvalt veega täitnud ja soojaks kütnud ja siis võib puhta ihuga minna vastu hingamispäevale

Kaunis päikseline suvi rühib iga õhtuga andidest rikka ja kuldse sügise poole.

Eha saabub mu õuele juba varem ja öö on kui sügav must samet

Süda on tulvil midagi, mis oleks kui igatsus, kuid see pole valus, mis oleks kui rõõm , aga häälekalt hõisata nagu ei tahaks, oleks kui ootus , aga et teagi ju mida ootan, siis lähen õue, istun magusaid vilju täis uibu alla ja olen tänulik, laste eest, lastelaste ees, naabritüdruku eest kodu eest, mehe eest selle eest , et saan minna sinna magusate õuntega uibu alla……..

Aga õues on august, millegi lõpp ja millegi algus…