lebotasin terve teisipäeva maha

sest kolmapäev oli mu esimene tööpäev peale pikka puhkust

Mõtlesin, et kui rabelen siin kodus ringi, ei suuda tööl vastu pidada.

Lõpuks õhtuks ei talunud niisama vahtimist ja läksin ühele imelisele inimesele külla

Oh sa poiss kus oli elamine, nagu nukul, kõik kenasti maitsekalt säetud , seintel kaunid maalid, toad kenad ja puhtad ja korras

Ise ka armas ja pisike kui kaunis nukk.

Kui ta kunagi ütles mingil koosviibimisel, et ta on pisike, siis ehmusin , et kuidas see võimalik on, polnud kunagi märganud, et ta on väikest kasvu, kui mina kes ma olen keskmisest inimesest veidi pikem ja püsti tõusen siis vaatan talle otsa tõesti natuke kõrgemalt kui teistele, aga ma olengi nii pikk, et vaatangi kõigile otse pealaele , ka meestele

Tema hingesuurus tekitas sellise tunde, et ma oleks kui hea kalli ema juures külas olnud

Kui ma siis koju jõudsin, olin laetud kui Jumaliku valgusega, laulsin neegri spirituaale köögis Keetsin süüa, katsin laua, pesin nõusid ja ei tundnudki end väsinuna kuigi aeg oli juba jube hiline Niikaua kui ma seal köögis talitasin , asju hommikuks kaasa pakkisin, kiskus aeg juba kõvasti mitu tundi üle südaöö

Vanem poeg käis köögis mind vaatamas arusaamatu näoga nagu tahaks ütelda, et mida sa kõõrutad siin keset ööd, hommikul kõigil vaja vara tööle minna

Võtsin siis vaiksemaks, pugisin mõnuga kõhu täis ja pugesin magama

Hommikul oli veidi hirm tööle mineku ees , aga ühel hetkel valdas mind mingi eriline rahu.

Kui keegi püüdis torgata oma sõnadega kui nõelaga mu südamesse, leidsin jõudu ikka olla rõõmus ja rõõsa ja mitte tähele panna.

Lõppkokkuvõttes oli päev korda läinud, tänasin Jumalat ja mõttes sõpru, kes mõttes pöialt hoidsid ja asusin peale tööd kodu teele

Bussist maha astudes tundsin, et olen ikka kuidagi äkki väääääääääga väsinud.

Keerasin end elutoa diivanile külili ja kiikasin ühe silmaga telekat ja teise silmaga tasapisi tukkujat mängides

Ühel hetkel helises lauakas, tegelikult seinatelefon, koperdasin siis toru haarama, sest poisid olid Rasmuse toas ja mässasid mingi lärmaka mänguga

Telefonist kostis kallima hüüd. TEHKE VÄRAVAD LAHTI!!!

Härra saabus õuele autoga , ja kuna olin ennast püsti ajanud, läksin ka uurima mis kuulukse. Roll puges autosse , et isagi millegist vestelda, vedasin minagi oma kondid tagaistmele.

Mees küsis, et kas sõidame kuhugi, mõtlesin et miks ka mitte.

Palusin end linna lähedal talus elava hästi haige sõbranna juurde vedada , ajasime seal siis veidi juttu , aga ühel hetkel tundsin , et asi läheb üle igasuguse viisakuse piiride . Hööritasin end ühe külje pealt teisele, tõstsin jalgu diivanile ja maha, panin selga vastu patju ja tõstsin püsti, kuidagi polnud enam hea ega ka enam mitte lihtsalt talutav

Kutsusin mehe järgi ja kodus ronisin kohe voodisse, tõmbasin

teki üle pea ja põõnutaisn hommikuni.

Lasterikaste ühingu president helistas mulle hilisõhtul ja ma ei saanud muhvigi aru esialgu ta jutust . Ajasin midagi sogast vastu

Hommikuks oli mõistus tagasi tulnud mu pisikesse pähe

Olin triksis ja traksi , kui telefon laulis kui sümfooniline allikas.

Sõitsime kallimaga rõõmsasti tööle ja asusin oma tööpostil hoolega sebima. Nüüdseks olen jälle elusa ja tervena kodus. Väsinud , aga õnnelik, et päev läks tänu Jumalale enamvähem korda

Asun nüüd vaatama prantsuse filmi, see on mu nõrkus

Prantsuse romaanid, filmid , keel ja muusika….