Ma ei ole jaksanud
Päevad on täis toimetamist ja askeldamist
Sunnin end tagant, et mu sõbrad, tütar ja kallis tädi, kes mul siin ikka silma peal hoiavad ei arvaks, et minuga midagi korrast ära oleks
Ei ole midagi erilist halvasti ega hästi
Nagu ikka: vean end õhtust hommikusse ja hommikust õhtusse
Igas päevas on väikesed rõõmud ja mured
See, et sügis kontidesse poeb, on ju loomulik, aga liialt pole veel pugenud , sest liigun veel vapralt ringi, kui muidugi viitsin oma suurt tagumikku toolilt tõsta;)
Kolmapäeval lähen jälle tantsima ja seekord olen endale kohutavalt raske päeva korraldanud
Hommikul vara lähen Maarja külla ja sealt siis otse Tartusse tantsima
Kauplesin juba ette endale lõunapausiks pikaliviskamise võimalust, et õhtuni kenasti vastu peaks
Olen 20 aastat ringi rabelenud, laulnud tantsinud ja trummi löönud, aga nüüd juba aasta otsa tagumikku kasvatanud, sellele laisklemisele tuleb lõpp teha
Riided on juba nii kitsad nagu oleksid kellegi võõra inimese omad mulle selga sikutatud ja jalad ütlevad iga väikese kõnni peale üles
Nad on loodud mu hapra kondi ja kerge kaalu jaoks, aga mitte seda emalaeva kandma milliseks end söönud ja istunud olen
Nii et ELU LÄHEB EDASI!!!
Hakkan ennast rohkem liigutama
Vean ennast kodunt välja ja ei oota millal kraanaga mind välja viima peaks nagu üks lähedane mind ikka osatab
Jätan ta pika ninaga!!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment