Kui tahad rahulikult miskit teha, tõstab ta kisa ja poeb sülle ja kaissu
Ta ikka ei saa rahulikult ka süles istuda ja lasta sul teha oma tegemisi edasi, võtab su käed su tegevuse juurest ära, näiteks arvutiklaviatuurilt ja asetab endale ümber
Proovi sa ennast sellest haardest vabastada, siis algab meeletu hädakisa
Kui sa proovid öösel rahulikult magada siis, ei õnnestu sul eriti, ta jälitab sind mööda elamist
Ei saa ju rahulikult magada, kui keegi puksib sind koguaeg oma väikeste jalgade ja kätega
Proovin siis minema hiilida ja teises voodis edasi magada, kui ta uinunud on ja maha rahunenud
Kui ta, siis avastab, et ta polegi enam kellelgi kaisus, hakkab ta kisama ja tormab unisena mööda elamist ringi ja pusib ennast jälle kaissu
Ega ta siis ole nõus magama ilusti voodiserva peal, ei ta peab pugema minu ja mu mehe vahele, oma jalgu ja käsi üle meie laotades, et me salaja ära hiilida ei saaks
Kui ta siis on kenasti uinunud, poen ma muidugi siis minema, et natukenegi puhata saada, seal vanaisa kaisus tudub ta siis kenasti hommikuni
Mul algas tänasest puhkus
Aga ma ei saa magada nii kaua kui ma tahaks, sest varahommikul toodi mulle üks kaisuloom kaenlasse, sest emme pidi tööle minema ja kaisuloom oli tema külge nii klammerdunud, et pidi mind appi võtma, et saada jalga lasta
Minu omad lapsed magasid kõik oma voodis , selliseid kaisuloomi ma ei mäleta
Kui ta õhtul jääb oma voodisse magama, siis öösel ärkab ta mitu korda ning enne ei rahune kui kaissu saab, sa võid seal mida iganes sängi veeres teha laulda lugeda või luuletada, aga ta ronib mööda sind üles nagu ahv mööda puud ja kui ta on saanud enda seada su õlale, rahuneb ta alles maha
Kas oleme ta üle hulga ära hellitanud või tänapäeva lapsed ongi sellised hellikud?
Praegu on ta pisike, homme saab kahe aastaseks, aga ma ei kujuta ette, et ma peaks mingi lapsega koguaeg magama, mis siis et see on mu enda lapselaps
See on minu meelest ebahügieeniline ja talumatu
See ju ei kõlba kuhugi, et pisikene inimene vanainimesega voodit jagab
Nii käibki päevast päeva heitlus ja võitlus ööd kui päevad, sest kui ta päevalgi magama jääb ärkab ta vahepeal üles ja ei rahune enne kui keegi on ta kaissu võtnud
Ma ei tea kas olen midagi teda kasvatades valesti teinud, et ta nii käitub, või tänapäeva lapsed ongi sellised?
Ja kas see jama ükskord saab iseenesest otsa?
Või möll käib kooli minekuni?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Kui lapsel on selline vajadus, siis tuleb seda talle pakkuda, muidu saab ta hingelise või maeiteamis trauma. Tänapäeva lapsed peavad olema palju kiirguses, kus meie omal ajal ei olnud (teler, külmkapp, arvuti jne) ja see võtab neil energia ära, nõnda et talle on taastumiseks vaja tugevama inimese biovälja. Väikelaste vajadused on tänapäeval hoopis teised ka seetõttu, et toit, mida antakse, on liiga mitteelus, ka see teeb neid nõrgemaks kui vanaaja lapsi. No ja kui ema on lapsest kaugel, siis ainuüksi see (Gunnar Aarma teadis, et üle 4 meetri emast eemal tunneb väikelaps end juba häirituna) fakt on põhjuseks, miks ta vanaema soojust otsib.
ta ongi nagu rohkem vanaema ja vanaisa laps
elab me seltskonnas,
käib meiega koos poes, beebimuusikas,ärkab ja uinub koos meiega
sööb ja mängib, käib potil
koos vanaema ja vanaisaga
aga vahel olen ma nii väsinud
pole ju enam esimeses nooruses et öösiti valvel olla et mitte lapsukesele peale keerata läbi une
Ei ole suuremat asi asjatundja, aga minu arvates vajab laps turvatunnet ja ju tal on see mingil põhjusel siis häiritud, et ta seda füüsilisest lähedusest ammutama peab.
Post a Comment