Kõik inimesed ei saagi kõigile meeldida

„Mulle tundub, et kõik inimesed, kes mulle eriti ei meeldi, ei meeldi mulle selle pärast, et nad meenutavad mulle mind ennast mingis mõttes. Või neil on mingeid minu omadusi, mida ma ise eelistaksin vältida või mitte välja paista lasta. Mittemeeldimine on selline lihtne mehhanism. Noh ja siis osa inimesi ei meeldi mulle selle pärast, et nad on minu vastu pahad. Ja osa selle pärast, et nad haisevad.
Meeldimise mehhanismidele pole ma veel jälile saanud. See on mingi ulme. Maagia. Ajukeemia.“- see on tükike mu tütre blogist
Mõtlesin, et kirjutan talle kommentaari, aga see paisus ja paisus ja nüüd on see vastus mu blogis

Kõik inimesed ei saagi kõigile meeldida
ja kõik oma vahel läbi saada
Kui keegi mulle ei meeldi, siis ma lihtsalt ei suhtle temaga.
Kui ma siiski olen sunnitud suhtlema, satun kogemata näiteks ühte seltskonda, siis on elementaarne, et ma olen viisakas ja ei näita oma mittemeeldimist välja.
Sest see on ebaintelligentne, kui teine peaks ennast ebamugavalt tundma, sest ta mulle sümpaatne pole, olen siis selle inimese vastu kena ja viisakas, sest mu lastetuba ei lubaks teistmoodi käituda, aga ma ei jäta ka inimesele muljet, et ta on nüüd mu parim sõber on, et ma taga ühte seltskonda olen sattunud.
Selle meeldimise ja mittemeeldimisega on ka mingi maagia tõesti, piisab sekundist, kui ma võhivõõrale inimesele otsa vaatan ja tunnen, et ma ei taha selle inimesega suhelda.
Miks see on nii, ma ei tea
Hiljem olen saanud teada, et tal on mingid halvad omadused, kellega mul esmakordsel kohtumisel ebamugav tunne on, aga tihti on nii, et ma ei teagi miks mulle mingi inimene ei meeldi, sest pealtnähe on ta nagu iga teine inimene ilma eriliste hädadeta
Aga seda tunnet, et kellega tegemist on, esile kutsuda ma ei oska, see lihtsalt kas on või mitte
Nii olen ka endale lahedaid sõpru saanud, et vaatan otsa ja plaks tean, et sellest saab mulle äge sõber , vaata et kogu eluks
Istusin ühes bussis, kui kogu seltskond tormas minust mööda, et istuda minust kaugele taha bussi lõppu, olin hämmingus
Et mis asja nüüd!?
Lõpuks hakkasin juba porisema, et ärge jah istuge mu kõrvale, ma hammustan;)
Kui me olime siis niimoodi, kõik seltskond mu seljataga üksteise kõrval ja mina üksi ees, läbinud üle 70 kilomeetri, astus bussi naisterahvas, kes kõhklemata istus minu kõrvale, mitte minu kõrval asuva kahe vaba istme äärmisele toolile, vaid täitsa minu kõrvale ja peaaegu et mulle otsa, sest ta oli selline mõnusalt ümmargune
Vestlus hakkas meil kohe sujuma ja ühel hetkel tuli välja, et ta on mu parima sõbranna parim sõbranna, kellega ka kunagi me tutvus algas sama moodi, et plaks ja läks sõprus lahti
Ja vaata, et eluks ajaks
Meeldimise ja mitte meeldimise mehhanism ongi müstiline ja ära seletada pole seda võimalik
Vaatasin ennast telest, see naine, kes seal intervjuus esines, paistis kena ja armas inimene, aga mul on elus väga palju inimesi, kes mind esimesest silmapilgust lausa vihkavad, teadmata ja tundmata mind üldse
Müstika!?
Mis haisvatesse inimestesse puutub siis paljud ei teagi , et nad haisevad ja sellega teisi häirivad, enda lõhna ju ei tunne
Keskmine eestlane on vastik, ta ei ütle kui näeb või tunneb midagi häirivat, vaid räägib sellest selja taga
Need mammid, kes ringi käivad ja haisevad ei ole reeglina üksikud vanainimesed, kes ei saa oma eluga hakkama ja kellel pole ühtki lähedast, kes neile saaks muretseda mähkmeid või organiseerida operatsiooni , et põis paremini peaks
Ja mõni inimene ei hooligi, et kas ta nüüd haiseb või mitte
Mul oli kunagi naaber, kellega ühes ruumis olemine oli meeletu piin, ega minagi vist öelnud, et pese end puhtaks
Tema, kes olles üksik vanapoiss ja viinalembene, ei saanud ju arugi, et ta haiseb
Mõnikord kui sugulased ta enda poole sauna viisid, puhtaks pesid ja puhtad riided selga panid, oli ta ka mõnda aega üsna kena naaber ja vastu tulles sai talle isegi kenasti tere öelda ilma, et oleks pidanud pead ära keerama , siis ma ka kiitsin teda, et ta nii kena ja puhas on
Aga see, et ta haisukotina ringi liikus, teda ebasümpaatseks ei teinud, teda oli lihtsalt ninal ja silmal raske taluda, sõbraks ma muidugi pidada teda ei saanud, olgu muld talle kerge.
Kunagi kui ta noorem oli, olid ta aknad täis lilli, tuba puhas ja riided korras, enne surma mõned aastad kadus tal enesekontroll
Olen minagi ebasümpaatseks pidanud inimest, kes sarnanes mõnes mõttes minuga, või omas neid omadusi, mida kiivalt varjata olen püüdnud
Tänu temale aga olen saanud hakkama sellega, et olen need ennast häirivad käitumise vead välja juurinud ja olen nüüd ehk teistele talutavam kaaslane ;)
Mu armas tohter kunagi ütles, et võrdlusvõimalus peab olema, siis tead kuidas käituda nii, et sa kedagi ei häiriks oma käitumiste, ütlemiste, mõttemaailma, välimuse või olemisega
Kõik need „ebameeldivad“ inimesed on aga meile head õpetajad
Iga kord kui lahkun kodust, vaatan üle, kas mu riided on värskelt pestud, pesu puhas ja pikemaks ajaks kodust ära minnes korraldan nii, et kaasas on tagavara pesu või organiseerin selle pesemise vahepeal.
Poes ei vahi ma teiste toidukorve, ei kommenteeri nende oste, sest mind ennast teiste selline käitumine häirib
Kui kunagi väikeses külas elasin , siis ostsin enamuse toidust mujalt, et ei peaks kuulma tobedaid kommentaare, et liialt palju söön
No appi !!
Nüüd kui väikeses linnas olen, siis tihti saan samasuguste kommentaaride osaks.
Selle asemel, et kuse järgi haisva memme omastele öelda, et ta oma mammi eest paremini hoolt kannaks, minnakse poes norima paljulapseliste emade kallale, et need liialt palju ostavad
Sellised inimesed mulle tõesti ei meeldi.
Aga midagi pole teha
Mulle ei meeldi ka need inimesed, kes minu vastu pahad on olnud, eriti tigedaks teevad nad mind siis, kui nad veel nii ülbed on, et teevad näo, et nad mind ei tunne ja tere mulle ei ütle, kui me ühte ruumi koos satume, ka isegi siis kui ma seda ise esimesena teen.
Mõned lapsed tükivad mitte tere ütlema neile õpetajatele, kes neile kooli ajal liiga on teinud, mulle tundub see ebaviisakusena ja näitab seda , et nad on sama halvad inimesed, kui need halvad õpetajad!?
Andeks andmine on raske töö!!
Mina ütleksin oma esimesele õpetajale , kes mulle väga liiga tegi, tere küll ja küsiksin praegu, et miks ta tegi nii nagu ta tegi, kui ta ainult mäletab ja kas ta üldse enam elus on
Pime vihkamine teeb ainult endale liiga ma arvan
Mu tsaariaegne vanaema kordas ikka vana kulunud ütlemist, et ütle kes on su sõbrad, selline oled ka sina ise
Seda ütlust tükivad paljud põhjapanevaks tõeks pidama
Mul on sõpru seinast seina, et kõik mu vaimsed ja füüsilised vajadused rahuldatud saaks
Mu sõprade seas on professoreid ja lihtsaid koduperenaisi, arste ja õpetajaid, näitlejaid ja kunstnikke, baleriine ja lukkseppi, kellasseppi ja muusikuid, kirjanikke ja põllutöölisi, pastoreid ja sekretäre, nunnasid ja tänavapühkijaid, insenere, ajakirjanikke, juriste ja traktoriste …
Mõned on lähedasemad, mõned kaugemad sõbrad, mõned lihtsalt head tuttavad
Kõik nad ei tunnegi üksteist ja nad ei saagi omavahel üksteisele meeldida, sest nad on nii erinevad
Aga ilma nendeta oleksin ma väega vaene!!!
Kõigile ei saagi meeldida ja inimeste vahelised suhted on alati väga keerulised olnud
Ja see inimestevaheline meeldimise värk on tõesti justkui müstika!?