Kõige raskem on andestada?!

Kui su sõber on sind petnud, reetnud, andnud katteta lubadusi ja seda korduvalt!
Mida siis teha?!
Minna tülli?!
Katkestada suhted,!?
Pidada viha?!
Andestada?!
Vähemalt püüda teha nägu, et oled andestanud?!
Ehk siis kui muudkui andestad ja andestad ja viha ei pea, hakataksegi sinuga käituma nagu nartsuga?!
Antakse edaspidigi katteta lubadusi?!
Nagu keegi ütles, et mees annab mees võtab sõna
Naiste tujud ongi muutlikud ehk ei tohikski siis kedagi usaldada?!
Aga kuidas sa siis elad nii, et arvad, et kõik su ümber niikuinii valetavad?!
Kutsusin ühte naisterahvast endale külla marju korjama, mitu aastat kutsusin, aga ta ei tulnud
Küsisin ükspäev, et millepärast ta ei tule , tuli välja et ta arvas, et kutsun teda nii suusoojaks
Et nii tehaksegi
Lugesin ükspäev setu kommetest, sain teada et seal ongi kombeks elada nii, et midagi otse rääkida ei ole viisakas
Nii võib ju hulluks minna, kui pead koguaeg mingeid vihjeid lugema
Et kui lähed õele külla , õde pakub teed juua, aga unustab suhkru lauale panna, siis ei sobi otse küsida, et anna palun suhkrut ka, vaid pead hakkama ääri veeri vihjama , et mis see suhkru kilo praegu ka maksta võib jne
No ajad siis läbi ilma sõpradeta, kui sõpradega suheldud ei saa, aga kui su hingekarjane sind alt veab, mis siis teha?
Keda siis usaldada?!
Andestada?!
Aga kuidas edasi elada?!