Mis ta on ja kellele ta püha on ja kellele mitte?!
Kurdetakse, et tänapäeval paljud paarid elavad vabalt ja ei abiellugi
Nüüd ongi kombeks oma kooselu mitte seadustada
Paljudel meestel kombeks hoida tagauks koguaeg avatuna, et saaks igal hetkel jalga lasta
Kui ikka naised ei laseks endaga nii sündida, et elavad vabalt, poleks nii palju jamasid
Selle peale ei mõelda, mida lapsed tunnevad
Jube mugav on astuda ühest pesast teise
Minagi elasin 17 aastat vabalt
Ikka hirmust, et kui hakkan ultimaatumeid esitama, jään päris üksi
Ma poleks iial arvanud, et kui tähtis mu teismelistele lastele see oli, et nende vanemad abielus on
See jutt et abiellumiseks on raha vaja on jama
Läksime registreerisime ära, vald andis veel 500 krooni toetust ka
Mees tegi mulle sõrmuse ja oligi
Hommikul olin vallaline ja õhtul abielus
See on hästi solvav lastele ja naistele, et neid ühiskonna ees ei tunnustata täie õigusliku perena
Tänapäeval on abielu mõiste ja tähendus devalveerunud
Kunagi kaitses abielu naise ja laste õigusi
Mida ta nüüd kaitseb ja milleks ta on?!
Ühiskond ikka siiski tunnustab abielu, kuigi on vabalt elavaid paare palju
Kui olin uuesti saanud abielunaise nime, muutus paljud inimeste suhtumine minusse
Kes enne olid eblakalt käitunud minuga, seda enam ei teinud
Ei ole ikka nii, et paber midagi ei tähenda
Tähendab küll
Kui ma oma elukaaslasega vabalt koos elasin , siis mu üks vanematest haritud sõpradest ütles, et miks ma lasen oma elul minna nii, et mehel on vaid hüved ja minul vaid kohustused
Nii populaarne on hüpata ühest suhtest teise
Milleks see hea on ja mida see näitab?!
Mõni ei saa jah rohkem kui paar kuud ühes suhtes olla, aga selliseid inimesi on ju vähe, kas me kõik peame siis tormama kohver seljas ringi?!
Abielu on raske töö ja suhet värskena ja toimivana hoida pole kerge
Vanemas eas ei ole lihtne alata uut suhet võõraga, inimesega, kellega oled koos kriisid ja raskused üle elanud, on kellega koos oled läinud läbi paksust ja vedelast, on hea koos vananeda?!
Ma ei kujuta ette, et hakkan äkki uut elu mingi võõra vanamehega
Ei
Omal on tuntud head ja vead, mis vahel tegelikult nii armsad
Hoidkem üksteist, enda ja teiste peresid?!
5 comments:
Meiegi elame aastaid koos ilma registreerimata. Ja ausalt öeldes ma küll ei usu, et kellegi suhtumine sellest minusse muutks kui ma ära regitstreerida laseksin. Töökaaslased-trennikaaslased - nemad ei tegi, kas ma olen ametlikult abielus või mitte. Ja sugulased-tuttavad ennast sellest küll häirida ei lase.
Samuti ei usu ma, et mu elukaaslane "tagaust" lahti hoiaks. Selleks oleme me liialt kaua koos olnud ja tunnen teda piisavalt, et seda mitte karta. Ja tänapäeval ei pea see paber ammu enam kedagi kinni. Kui mees minna tahab, läheb ta ikka. olgu siis sidujaks paber või niisama suuline kokkulepe.
Aga miks me ei abiellu? Kihlunud oleme me juba 11 aastat tagasi. Vastus on lihtne - lihtsalt paberi pärast (ehk siis kahekesi) registreerimiel ei näe ma mingit mõtet. Tahaks midagi erilist. Aga selle erilisega ei ole viitsinud ma kuidagi tegelema hakata. Enne peaks mingi idee olema, mida ja kus. Oli mõte ühe vahva saare peal Soomes pulmad teha, aga kahjuks käiks see veidi rahaliselt üle jõu. Ja paberimajanust oleks ka palju. Nii, et mõtleme edasi. Kui hea idee tuleb, siis teeme ära ka. Aga seniks elame koos niisama, ilma paberita :)
See kas inimesed valivad oma kooseluvormiks abielu või vabaabielu on loomulikult igaühe enda otsustada. Olenemata sellest kas see on riigi poolt tunnustatud või mitte, võib armastus ühtemoodi otsa saada. Kaks inimest peavad tahtma vabatahtlikult koos olla ilma, et miski neid selleks kohustaks. Ei mõista neid inimesi, kes tahavad abielluda just sellepärast, et endale kindlustunnet saada. Head põhjused abiellumiseks on ju eelkõige vastastikune armastus, soojus, soov ennast just selle inimesega siduda. Abielust tõelise abielu ei tee mitte allkiri ega laulatus, vaid just austus teise inimese vastu. Muidu võibki see ju paljalt formaalsuseks jääda, mis ei loegi ning on lihtsalt üks paberitükk. Ma ei kujuta ette, kui abielluksin ainult sellepärast, et kardaksin üksi jääda, samuti ainult laste pärast. Ei saa ju hakata üksteist ümber kasvatama nii nagu heaks arvame sest oma partnerit peab võtma just sellisena nagu ta on. Tuleb õppida üksteist usaldama, sest usaldus on kõige alus. Pole vajadus siis ka minna prügiämbrit välja viima ja jäädagi.
Mina olin 30 aastat ametlikult abielus ja nüüd 1,5 aastat nõ. vabaabielus. Ei ole aru saanud, et inimesed minusse teistmoodi suhtuksid. Samamoodi võtan oma laste elukaaslasi. Tütar on 5 aastat abielus olnud, poisid on vabaabielus. Ma ei näe siin mitte mingit vahet. Kõik on ühtemoodi minu pere liikmed.
see on igaühe enda asi, kuidas ta elab
mina ütlen, et mina tunnen, et elasin valesti
ja tunnen selgelt vahet, enne ja nüüd
ju ma siis elan sellises pisikese konservatiivses ühiskonnas
tihti kuulsin ikka ütlevat, et mis mis
abiellu ja siis räägi abielust
igaüks võib ju siis krabada juhuslikul inimesel käest kinni ja ütelda see mu mees või naine
tahtsin saada noore pere tagastamatut laenu
öeldi, et mis asja see pole mingi pere , asi seaduslik pole
kui juhtub midagi, on mahajääv elukaaslane väga kurvas seisus
afganistaanis surmasaanu elukaaslane ei saanud riigi poolt mingit toetust
on jah tore kui on ilusad suured pulmad jne
minu jaoks on see suur palagan
nii intiimset ja tähtsat otsust oligi hea teha kahekesi, oma lastega südamekujulist torti süües ja limonaadi limpsides
ja näha laste tõelistst rõõmu nende särvatest silmadest
ka minu lapsed ei ole abielus ja sellest on mul kurb meel. Jah nemad vist ka tahavad midagi erilist ja selleprast niisama registrerima ei lähe ...
Mina olen kolmas kord abielus ja niisama ma kellegiga koos elada ei taha, kui ta on mind naiseks palunud, siis oleme ka abiellunud . Kolm on kohtuseadus ja nüüdne abielu on minu arust see õige. Kui juhtub, et peaksin leseks jääma abiellun uuesti, ma ei suuda üksi elada,
ah jaa, Marju,tahtsin veel lisada esimesed pulmad olid ilusad ja suured , olin noor ja õnnelik . teised pulmad olid kahe pere seltsid ja kolmandad pulmadolime meie kahekesi registreerimisel , pärast veel õnnistati kirikus meie abielu ... suurt prallet polegi vaja.
Post a Comment