Sajab

Hilisõhtul trampisid kõik mudilased ülakorrusel mu voodis ja kilkasid ülemeelikult.
See kostis läbi lahtise akna õue
Pesime end tütrega poolpimedas õues õuedušši all ja kilkasime ka
Mõtsin, et lähen tukun kabinetis, niikaua kui üleval kõik vaikseks jääb
Tütar ja poeg vaatasid eestoas arvutist mingit asja ja naersid heledalt kui väikesed lapsed
Juba tukkusingi veidi
Ärkasin selle peale üles, et tütar ronis mulle kabineti diivanile kõrvale magama ja patsutas käega minu külje peale, otsis tekki
Ei julenud ma enam end ei keerata, ei pöörata ega lõdvaks lasta, nõnda paar hetke krampis lamades ärkasin täiesti virgeks, sest kuulen, et väljas sajab
Õues ju vaibad ja mööbel, mis vett ei talu …
Siuhti lapsele tekk peale ja padinal õue päästma vaipu, pesu, saepuru lauda ja taburetti …
Koer on end lahti sikutanud ja on pikalt trossi otsas, andsin talle süüa ja ise ronisin trepist üles
Siin kõik magavad, kes keset teed, kes keset voodit
Sajab, pladinal
Maja õhkub veel päevast kogutud sooja
Mõnus, nagu vana Jumala selja taga
Tuba täis nohisejaid, toa soojus rammestab, tänavavalguses läigib õu täis puuriitu …