Kanakarri riisiga

Täna käisin Maximast läbi, et vaadata mida seal head on ja kuna rahaautomaat oli ka sinna taritud, pidi minema ka raha järgi.
Üks kana ütles mulle leti peal, et tal hea hind, et võta mind;)
Maitseainete riiulis oli ka karri hea hinnaga.
Oo!!
Miks mitte teha kana karrit?!
Olen lugenud, et kana karri on maitsev toit, aga ise pole kunagi seda teinud, ega ka juhtunud kusagil seda sööma.
Kauplus oli kuidagi jube umbne ja palav, haarasime kaasa jäätist, et kodus teha üks magusa paus.
Vaatasin netist kuidas see karri ka käib.
Üks retsept soovitas ühte ja teises retseptis oli hoopis midagi muud.
Üks oli kindel, et karri ja kana olid kindlad komponendid.
Võtsin siis ühed meeldivad asjad ühest retseptist ja teised teisest ning nii tegin kokku midagi, mis maitses ülimalt hea.
Selleks ajaks kui teise poodi puuduvate toiduainete järgi läksime, panin tütre kana ja riisi keetma.
Tagasi tulles oli ülesanne hästi täidetud ja ma sain hakata kana karri kallale.
Pannile: õli, beebi porgandid, porrusibul, paprikas.
Teine pann teisele tulele: põhja äsja keedetud aromaatne puljong ja sinna hauduma järjest köögiviljad, mis kuumast õlist küllastunud.
Aedviljad pehmed, kana noa alla ja pannile karriga, kondid kassile ja koerale, kes mu ümber semutsedes valves olid.
Kui kana kuumast õlist ja karrist aromaatseks ja tuliseks saanud, läks potti aedviljade juurde, kel pannil kitsaks oli hakanud ja pajas ees kana juba kannatamatult podisedes ootasid.
Juurde banaanid ja ananassid ja rõõsk koor …
Natuke pipart ja natuke soola ja kui toit keema läks, sai balloon kinni keeratud ja kana karrit serveerida tütre kaunilt kaetud lauale.
Kõik läksid siis sauna, kui mina veel õues gaasipliidi ääres jändasin.
Istusin laua taha ja ei lasknud äsja valminud meistriteosel sööjaid oodata , asusin ise maitsma.
Vaev polnud tõesti asjata.
Esimene sööja peale mind oli minuga ühel nõul, järgmine songis ja jättis toidu söömata.
Ühel hetkel otsustasid mudilased minna „jalutama”, kui ütsin, et ei lähe kuhugi ja sööma on vaja tulla.
Kõhud olid küll tühjad, aga seda imelikku rooga ei saa ju süüa , kui üks testija juba toidu kõlbmatuks kuulutas, öeldi et kõht ikka tühi veel ei ole.
Neil oli salaplaan , et „lähme jalutame”, et krõpsude järgi minnakse, ei saanud ju mulle öelda.
Suure surmaga siis hakati seda imelikku toitu sööma;)
Kui „jalutama” ei lubata.
Ei tea kas kardeti, et see toit ei hakkab hamba all koledasti karjuma ja hirmsasti haisema!!!;)
Söödi vaid paljast riisi ja kastet isegi mitte ei maitstud.
M a tavaliselt ei sunni kedagi sööma, ka seekord mitte, kuid solvusin hirmsasti, et minu südamega valmistatud toit põlati ära.
Mul kergem homme, ei pea midagi uut tegema, aga tuju on rikutud.
Hajumusel on suur jõud, preili koolitoitu ka ei söö, mis tasuta on vaid ostab endale vanaema antud taskurahast hamburgereid.
Ma saan aru, et mõnikord tõesti juhtub, et koolitoit ei juhtu maitsev olema, aga minu toitu põlata ja minna krõpse ostma, on üle mõistuse tegu?!

Mul on üsna raske seista pliidi ääres, võiksin ju ajada läbi lihtsamalt, teha kiirtoitu või osta valmistoitu, aga ma tahan oma perele parimat.
Olin nii rõõmus, et mu kana karri hästi välja tuli , isegi mu kallim kiitis, aga mu rõõm oli üürike.
Olen näinud üsna kitsaid aegu ja olen tehtud õrnaks mõnede asjade puhul.
Nüüd siis tean, et kui külas on lapsed, kes on ära hellitatud, neile ei hakkagi midagi erilist tegema, aga oma lähedastele, kes mu kokakunsti hinnata oskavad, oskan ma kana karrit teha küll.
Olge terved ja ärge loopige pärleid sigade ette;)