Meditatsioon

Aiaviljade talvisesse purk-korterisse säädmine on üks täieline meditatsioon, ütles üks mu sõber näoraamatus.
Lugesin seda ja mõtsin , et oo, kui huvitav lähenemine!!!
Olin mitu päeva vaevelnud oma marjadega: keegi ei tahtnud korjata, puhastada, moosikeetmisest rääkimata.
Läksin ja mediteerisin ja mõnuga!!
Läksin ja valisin ja vaatasin ja sortisin oma käsitsi tehtud moosi jaoks ilusaid, põnevaid , omapäraseid purke aidast, pesin ja loputasin neid ja soojendasin …
Seisin õhtuhämaruses õues trepil ja segasin ja segasin ja segasin seda moosi ning mõnulesin ta magusas aroomis.
Kaks õhtut keetsin ja purgitasin sumedas augustiöös.
Nüüd on mul kaks korvitäit tikrimoosi purke, mis ootavad silte ja kellerdamist.
Kui oma moosi purki villisin, ütles mu kaasa, et vaid lollid rabelevad moosi ise teha, mu sõber tuli nurga tagan välja ütles, et mis!!
See on tõeliselt vahva kingitus, talve õhtu päikseline rõõm, kui sa talvel vaid selle purgi avad ja mõtled, millest see tehtud on, kes selle teinud on hoole ja armastusega.
Kui töötu olin, tõid nunnad mulle korvitäie isetehtud moosi saksamaalt.
Siltidega : maasika ja tikri marmelaad, mustsõstra moos kaneeliga, maasika džemm…
See ei olnud nii, et nad läksid poodi ja ostsid mingid konservid vaid nad tegid ise mulle magusa kingituse mu kibeda aja lohutuseks;)
Nii tore on nüüdki saksa perenaise purke ja korvi kasutada ja mõelda milline rõõm oli tol korral seda kingitust saada.
Kui on tarvis külla minna, on minulgi nüüd kostiks viia ilusais purkides mõnusat maiust.
Nüüd ootab veel kasti täis kurke meditatsiooni mu trepil;)
Pean vaikselt plaani, et mis retsepti järgi seda järjekordset meditatsiooni korraldada.