Meil avati täna Maxima.

No põrgu lahti!!
Kogu ümbruskonna rahvas oli kohale end vedanud, ka meie linna "vanakurat";)
Läksime ka peale lõunat sinna uudistama.
Rahvas muudkui vooris ja vooris ja vahtis ja ostes.
Suhkur oli veidi odavam, kui mujal, aga muidu ei saanud aru, et kaup oleks eriti odavam kui muidu.
Lõuna ajal kui pood avati, oli järjekord poole linna peale.
Läksime kohale kallimaga ja ma ei suutnud seal olla.
Lasin tütrel endale tooli järgi tuua, sest ses rahva paljususes tahtsin ümber kukkuda, aevastasin ja aevastasin ja seista ma ju ka pikalt ei jaksa.
Aga muud seal teha ei saanud, kui seista, liikuda eriti ruumi polnud.
Nii sai Maxina ära ka testitud, et kuidas on ratastooliga poes käia.
Mõned riiulivahed olid veidi kitsad, sinna ligi ei saanud, aga muidu polnud viga.
Ratastooli ostukäru oli ainult puudus, niiet üksi ikka poes käia ratastooliga ei saa ses maximas.
Asjad olid kõik käepärast, kassaski sai kenasti maksta ja kaupa lihtsalt kätte ka ratastoolis.
Kui asutasin end autosse istuma, siis meie linna "vanakuradil" oli raske seda taluda, et toolis sõidan ja invakohal pargin, kukkus õiendama, et ei saanud nüüd jala poes käia.
Ei saanud jah!
Vastik, kui mõni inimene ikka armastab teiste tuju rikkuda!!

Mis see tema asi on, millega teised poes käivad.

Kodus siis maitsesime Maxina salatit ja mahla ja põnevaid komme ja kohvi, olid isemoodi maitsega, aga läks alla küll;)

Nüüd on siis meil üks pood juures, kus kauba sortiment teistsugune, kui ühistu poodides.
Mina aga olen täna voodi sõber, sest olemine kuidagi kehva.
Olge terved!!