Meil elab siilipoiss, juba mitu nädalat

Päeval tudib oma kastis, aga öösel ronib oma kastist välja ja läheb maja peale rändama
Varahommikul nahistas köögipuhveti all kaugemas nurgas, päeval vahtis saapaharjade sahtlist välja
Kui on oma une ära maganud on vahepeal hästi elus, kraabib mööda maad end üsna edukalt edasi-
Paarnädalat tagasi päästsime ta koera käest, alguses oli ikka päris vilets, lamas ühe külje peal . lääbakil ja ei teinud eriti midagi peale hingamise
Eile hommikul kui alla korrusel läksin, oli siil oma kastist kadunud , muidu peitis end paberite alla mida kasti panin talle külje alla, et puhas ja kuiv oleks, aga sellel hommikul oli paberikuhja alune tühi.
Otsisin terve köögi nurgad läbi , aga lootusetu ja ühel hetkel tatsas siil Rasmuse toas ringi, püüdis okastega Rasmuse sokki kraasida;)
Panin siis ta õhtul suuremasse ja kõrgemat servadega kasti, et jälle ära ei kaoks
Jama küll kui poeb kuhugi, kust me teda ei leia ja ükskord siis haisu peale teada saame kuhu kadus ;(
Ei olnud aga sest suuremast ja kõrgemast kastist ka kasu, täna hommikul oli kast jälle tühi.
Päeva peale siis leidsime üles, siilike oli roninud kingaviksi kasti ja nahistas seal häälekalt.
Kui Rasmus hakkas vaatama, mis seal sahtlis krabiseb, vahtis siilipoiss rõõmsalt nina püsti vastu.
Söötis siis siilil kõhu täis ja sättis kasti tagasi, praegugi magab siilike pea kõhu all ja tagumine jalg pikalt välja sirutatud
Keegi ütles, et mis te tast peate et viige õue, aga kui ta nii abitu on saab ta ju kohe surma.
Mõtsin alguses , et teen talle verandale pesa , et seal siis magab ehk talve ära.
Mees arvas, et las paraneb , enne kui hakkab oma elu elama, et noor loom ehk saab terveks.
Nii me siis elame siin, kui segasumma suvilas, üks koon juures keda toita ja pepu mida koristada;)
Kaunist sügist kõigile!!!

Maja on täitunud mõnusa pannkoogi lõhnaga

Igaüks nahistab oma asjadega: laps kilkab õues kassi ja koeraga, pesamuna jõllitab arvuti ekraani, perepea on läinud jahile -vajame klaasinuga, miskit poest ja midagi veel, mina püüan asju kirja panna.
Tahaks minna oma patte andeks paluma, aga täna hommikused tüsedad pannkoogid on teinud mu keha laisaks.
Suvikõrvits, munad, piim, suhkur , sool, nisukliid-tegid pannkoogid eriti täidlasteks ja mõnusateks.
Laps istus aga ninapidi juures ja nurus esimesi kooke endale, kui teised lauda istusid oli pisipoisil kõht juba kooke täis laetud.
Kella kaheksa ajal juba pugesin voodist välja ja kukkusin täidist vaaritama-keetsin riisi, pannil hautasin paprikad-sibulad, kanahakkliha.
Suskasin kohvimasina käima ja jootsin ja söötsin teda vee ja kohviga, nii sain rahulikult pannkoogimasinaga koogilillekesi vorpida, kuni ta omaette kohviga toimetas.
Hulkur Rasmus sai ka voodist välja sööma kupatatud, kella nelja ajal hommikul oli ta sattunud me ukse taha ja imelikul kombel väljaspoole ust ning vajutas meeleäraheitlikult ukse kella.
Tuligi unine maailmarändur ka lauda ja pere pannkoogi hommik sai alata.
Nüüd tõmban kitasniku üle pea ja torman torniga majja oma patte kahetsema
Ilusat pühapäeva kõigile!!!

september

Lapsed koolis, lapselaps aias, loodus kisub igapäevaga sügisesse, vana töörütm tahab jälle harjumist.
Kui terve suvi sai hommikuti kauem voodisõber oldud, peab nüüd siis hakkama ja jälle varem tõusma ja kohustuste virna otsast kinni haarama.
Eile sai käidud Tartus ja Viljandis.
Haarasin kaasa kaks ilusat kollaseõielist potilille ja kaunistasin nendega oma kahe hea sõbra viimset puhkepaika.
Raske on leppida sellega, et sõprade ring aina kitsamaks tõmbub, aga mis sa teed ;(
Proovin ikka oma vanu sõpru kõiki elu ajal meeles pidada, aga kui mu meelest ei õnnestu piisavalt ja kui enam ei ole võimalik ses elus mõnedega kohtuda, on piinavalt kahju tegemata jäänud tegudest ja ütlemata jäänud sõnadest.
Pärast matuseid viisime tütrele Viljandisse ühikasse järgi tarbeesemeid , mida ta bussiga tassida ei jaksanud ja tõime ta ka koju kaasa.
Tartust läbi sõites käisime läbi mu lapselapse koolimineku peolt, kus mu sõber oli teinud tohutu koguse kooki ja saia, mis maitsesid imehead.

Kodus oli mu pesamuna teinud meid koju oodates mulle suure üllatuse, lasknud kibedasti kätel ja jalgadel käia ja oli elamisele peale tõmmanud puhtuse ja korra.
Nii mõnus oli palja jalaga astuda puhtale põrandale ja asuda linnast kaasa toodud noosi uudistama puhta laua taha.
Hommikul sai kõik köögiriistad- asjad kibekähku kätte, kui koolilapsele hommikusööki valmistasin, polnud vaja kusagilt hunnikute alt urgitseda, iga nõu oli puhtusest säravana oma kohale saanud.
Natuke kurvalt ja kibedalt algas see kooliaasta, kuid ka samas rõõmsalt ja mõnusalt.
Nii hea on kui sul on palju sõpru ja toetav pere!!!
Turvaline oli seista kallis sõbra haua serval armsa kaasa tugevas käevangus.
Armsad sõbrad, öelge oma kallitele, kui tähtsad nad teile on!!!
Ilusat septembrit kõigile!!!