september

Lapsed koolis, lapselaps aias, loodus kisub igapäevaga sügisesse, vana töörütm tahab jälle harjumist.
Kui terve suvi sai hommikuti kauem voodisõber oldud, peab nüüd siis hakkama ja jälle varem tõusma ja kohustuste virna otsast kinni haarama.
Eile sai käidud Tartus ja Viljandis.
Haarasin kaasa kaks ilusat kollaseõielist potilille ja kaunistasin nendega oma kahe hea sõbra viimset puhkepaika.
Raske on leppida sellega, et sõprade ring aina kitsamaks tõmbub, aga mis sa teed ;(
Proovin ikka oma vanu sõpru kõiki elu ajal meeles pidada, aga kui mu meelest ei õnnestu piisavalt ja kui enam ei ole võimalik ses elus mõnedega kohtuda, on piinavalt kahju tegemata jäänud tegudest ja ütlemata jäänud sõnadest.
Pärast matuseid viisime tütrele Viljandisse ühikasse järgi tarbeesemeid , mida ta bussiga tassida ei jaksanud ja tõime ta ka koju kaasa.
Tartust läbi sõites käisime läbi mu lapselapse koolimineku peolt, kus mu sõber oli teinud tohutu koguse kooki ja saia, mis maitsesid imehead.

Kodus oli mu pesamuna teinud meid koju oodates mulle suure üllatuse, lasknud kibedasti kätel ja jalgadel käia ja oli elamisele peale tõmmanud puhtuse ja korra.
Nii mõnus oli palja jalaga astuda puhtale põrandale ja asuda linnast kaasa toodud noosi uudistama puhta laua taha.
Hommikul sai kõik köögiriistad- asjad kibekähku kätte, kui koolilapsele hommikusööki valmistasin, polnud vaja kusagilt hunnikute alt urgitseda, iga nõu oli puhtusest säravana oma kohale saanud.
Natuke kurvalt ja kibedalt algas see kooliaasta, kuid ka samas rõõmsalt ja mõnusalt.
Nii hea on kui sul on palju sõpru ja toetav pere!!!
Turvaline oli seista kallis sõbra haua serval armsa kaasa tugevas käevangus.
Armsad sõbrad, öelge oma kallitele, kui tähtsad nad teile on!!!
Ilusat septembrit kõigile!!!