Mul on hirmus peavalu.

Oli raske päev.

Käisime naiskooriga Põlvas ettelaulmisel ja sinna sõidul tahtsin  infarkti saada.

Bussijuht helistas mobiiliga mitmele inimesele ja lasi bussil endal sõita kurvilisel teel, ise kätega vehkides , ilma roolist kinni hoidmata ja ise  samal ajal emotsionaalselt telefoniga rääkides.

Olen kord lennanud sellise kogend juhiga bussis peaaegu et järve ja tundsin täna jälle  tõelist hirmu.

Laulmine oli raske, pärast  pikka proovi oli veel ettelaulmine, mis täiesti ebaõnnestus.

Kui siis Räpinas bussist maha tulin, nimetas mind bussijuht hüsteerikuks.

Et ega ta esimest aastat sõida. See  mees ka, kes bussitäie inimesi külili kraavi virutas, ei sõitnud esimest aastat.

Ma ei saa aru, mis õigusega riskivad inimesed oma totras enesekindluses bussitäie rahva eluga?!

Alati kui kuhugi sõitma pean , on see üks hirmus vaev, ma  ei talu pärast  bussiõnnetust  selliseid juhte, kes arvavad,  et nad on hirmus kogenud juhid ja neile on kõik lubatud.

See on hirmus ikka tunne, kui su elu on kellegi hooletu ja ülbe inimese meelevalla all.

Mul oli tunne, et palun end lubada poolel teel bussist lahkuda ja hääletan koju tagasi.

Tahtsin aga väga ikka minna ettelaulmisele ja siis kannatasin selle  sinnasõidu välja hambad ristis.

Aga tuleb välja, et kõik mu vaevamine oli asjata, laulupeole me ei saanud.

Hoiatan kõiki , et kui sõidate bussiga OÜ  Liinamäe Reisid, siis ise teate millega riskite.

Keetsime tütrega  mitu masinatäit  valgeid kanamune ja värvisime neid pliiatstitega, niiet natuke pühade hõngu ka kodus.

Pikutan oma peavalu välja ja homme tuleb parem päev.

Olge terved ja  kauneid kevadpühi!!