Küsimus!!!!!!!!!!

Kui sa miskit oled kaua igatsenud ja lõpuks kätte oled saanud, siis ei oskagi nagu rõõmu tunda!?
Kui sa oled millegi nimel meeletult pingutanud, siis tulemust nagu ei näegi!?
Kui sa lähed tänavale või poodi või bussi või kuhu iganes, siis sa oled ju kõigi vastu ju viisakas, kuigi need inimesed kes seal siis on, ei pruugi olla ei su sugulased ega isegi mitte tuttavad!?
Kui keegi on teinud sulle mingi teene, kulutanud sinu pärast oma kallist aega ja raha, siis oleks ju viisakas tema suhtes käituda viisakalt ja vastata võimalusel samaga?! Ja ku võimalust küll pole, siis tuleks see leida?!
Ma ei tea kus kohast tulevad välja sellised juhmid tümikad, kellel pole ei kombeid , ega elementaarset viisakust!?
Mõnest on kasvatus nagu hane selga vesi mööda jooksnud!?
Elus on palju asju mis on tähtsad ja tähtsamad, kuidas neist tähtsamaid välja sõeluda!?
Ja mis on üldse kellelegi tähtis?
Kui sa oma lähedastest ei hooli, neist üle sõidad, neile haiget teed, mis inimene sa siis üldse oled!?
Kust sa sellisena tuled ja kuhu suundud!?
Ja milleks see kõik siis!?

Olin täna öösel oma lapse koolis

üksi, õhtul oli lastevanemate koolituse lõppüritus ja kuna nii hilja nagu see üritus lõppes, ühtki bussi enam Räpina poole ei läinud ja keegi koolirahvast ega teistest lastevanematest mind enda juurde ööseks ei tahtnud, olin sunnitud ööbima koolimajas
Algul oli juttu, et keegi külalistest veel jääb mulle seltsiks, aga hiljem tuli välja, et kõik sõitsid peale minu koju tagasi
Proovisin mitte hakata kurvastama selle peale ja katsetasin endaga hästi läbi saada

Kakerdasin peaaegu terve öö mööda maja ringi , ei saanud magada, käisin koguaeg vetsus ja mõtlesin rumalaid und segavaid mõtteid
Sättisin end magama ühe kunagise kooliasutaja tuppa, kes suri mõned aastad tagasi
See tuba tundus nunnum, kui see teine tuba, mis oli suur ja kola täis
Voodisse heites aga tuli meelde selle toa endine omanik ja muud kurvad asjad ja uni oligi rikutud

Hommikul jalutasin mööda sealset nunnut lasteaeda ja
Mõtlesin, kuidas ma olen algusest saadik igatsenud seal töötada
Mulle tundub, et kui oleksin laps, meeldiks mul seal kindlasti päevad läbi mängida, süüa, magada…
Tundsin rõõmu, et olen seal üksi vaikuses, tatsasin mööda ruumide mõnusat puupõrandat palja jalu, katsusin vahvaid kaltsunukke ja puust autusid ja klotse ja
õhulisi kardinaid mille alla ning taha saab ennast peita..
Silusin mõnusaid lappidest vooditekke, selliseid koduseid
Sättisin nukunurgas lusikaid ja taldrikuid ilusti
Kaks kruupidega täidetud armsat konnakest, mis olid unustatud üks lauale teine põrandale, panin lauale üksteist jõllama
Ma pidin köögipõranda ära pesema enne oma äraminekut, solistasin seal sooja veega ja tundsin sellest mõnu, et vesi tuleb justkui isenesest ja läheb ka ära
Mulle pandi kaasa kooritud kartuleid ja õhtusöögist üle jäänud hakkliha sousti
Tegin sellest kodus maitsvat ahjuvormi, jube mõnus sai
Minu pisikesed poisid toppisid pihuga kohe seda sööki suhu
Onud tulid tuppa ja küsisid, et mis teete siin
Tormi toppis pihuga toitu lusika peale ja siis sügavale suhu ja ütles ägedasti, kaltulit sööme
Kui kõht täis sai ja ta toolilt maha ronis, siis ütlesin, et mine palun potile
Tormi tatsas poti peale ja pissis tähtsa näoga, kui potilt ära tuli , siis ütles endale oma pead silitades: „tulbiii`“
Peale seda protseduuri ronisime teisele korrusele ja sättisime pisipoisi hälli, vanaema laulu saatel äks väike inimene üsna ruttu unemaale
Magamine oli kõhu tühjaks teinud ja peale väikest einet oli huvi hakata mängima
Sättisime Rasmuse õmmeldud nukule riideid selga ja seljast ära ja lõpuks sättisime ta maasikakorvi teki alla ja mõmmi ka kaissu pupele
Selle korvi idee sain täna hommikul waldorf lasteaias ringi jalutades
Koolituselt kaasa saadud ideed ja muljed vehklevad mõtetes ringi , päike läks juba magama , tuleb vist eeskuju järgida…

Ostsin „maalt“ piima ;)

Sattusin eile linnas kokku ühe mammiga, kes rääkis kaltsupoes oma hommikusest lehmalüpsist, kuidas see pooleli vihma pärast jäi ja kuidas ta siis pärast uuesti pidi lüpsma minema jne
Mu sõbranna, kes seda kaltsupoodi peab, hakkas siis jutujätkuks küsima, et oi kas te peate lehmi ….See jutukas ja suhtleja mammi ütles, et peab jah, et kui on oma maamaja ja heina kõik kohad täis, miks peaks siis seda kõike raisku laskma ning nii läkski meil jutt ja tutvus lahti
Ütlesin, et mul kodus palju lapsi ja joovad piima, kui väiksed vasikad, et kas ta ka mulle raatsib oma ande jagada, muidugi väikse tasu eest ; )
Lehmatädi soovitas soojalt õhtul kella seitsme ajal läbi jalutada, et mis see siis on, võtad purgi kaasa ja natuke jalutad ja oledki tema talus seal sutsuke enne Ristipalu, et beež maja ja muudkui ma mingu kohale
Ma muidugi jalutama ei hakanud ei tea kuhu ja ei tea kelle juurde
Aga piima ma sain, see tähendas seda, et kamandasin kella seitsmeks kallima autoga koju ja siis sõitsime 2 kilomeetrit linnast välja ja enne järgmist asulat oligi üks talu
Kollase-beeži elumaja ja kahe ilusa kollase-beeži valgekirju lehmaga
Oh sa kus olid lehmad!!!
Üks nosis usinasti heina aga teine keeras oma tohutu keha ja rippuvad tissid keset teed nii, et pidime tükkaega ootama, kuni ta eest ära läheb
Autost välja ma minna ei julenud, sest mine võõrast looma tea, sarved olid ilusad kõverad aga teravad ;)
Vaatas isu täis ja loivas teelt heinamaale tagasi
Kui ma õuele jõudsin, kukkusid kaks kutsat; üks kollane teine pruun, hoolega haukuma ja selle peale astuski laudast välja juba tuttav memm
Korjasin oma purgi ja 15 kroonist münti kotist välja, olin enne oma vanema poisi põrsast tema loal raputamas käinud ja siis hakkasid voolama piima jõed ;)
Perenaine leidis, et ühes purgist ju ei jätku hulgale lastele midagi ja otsis juurde ka teise purgi
Ütles, et piima praegu jätkub ja rahast pole probleemi, maksad siis kui saad
Mees aga kukkus kohe oma rahakotti sorima, temale ei meeldi miskit võlgu jääda ja justkui võluväel hüppas sealt kolm viielist välja ;)
Porises hiljem tagasiteel veel, et see autoga piima järel käimine läheb hirmus kalliks
Minu kallis isa ütleb ikka, et kallis on siis kui käed on ümber kaela;)
Lohutasin oma kallimat, et nüüd ma tean, kus see kollaste lehmadega kollane maja on ja jalutan teine kord ise piima järele
Kas ma siis seda ka jaksan ja viitsin teha, selgub muidugi hiljem
Kodus olin selle ootamatu piima hulgaga esialgu veidi hädas, vanaaegsed piimakannud olid kõik otsa saanud ja tänapäevased ei sobi toiduainete sisestamiseks ilma pakendita ;(
Kolistasin oma kitsas aidas ja köögis nõusid otsides, porisesin ja hädaldasin ;(
Aga lõpuks leidsin lahenduse, leidsin kapist ühe sügavkülma jaoks mõeldud kandilise pudeli ja siis ütles Rasmus, et ta teab kus neid veel on
Pakendasime siis piima nendesse ja ühte külmkapi klaaskannu ja ülejäänust keetsin piimariisi suppi
Muidugi jõime seda piima ka nii, et kõhud punnis, lapselapsed kilkasid ikka piima ja piima ja piima, mida jätkus nii palju, et piima puudust ei tulnud ja praegugi vaatavad kapist pudelid vastu
Kuigi mu seedimine reageeris selle piimaahnusele tormiliselt, paukudes ja pahandades, arvan et kui teiste kõhud korda jäävad, olen nende kollaste lehmade püsiklient, kelle tisside lõhn ja maitse mulle päris meeldiv tundus

Kõik inimesed ei saagi kõigile meeldida

„Mulle tundub, et kõik inimesed, kes mulle eriti ei meeldi, ei meeldi mulle selle pärast, et nad meenutavad mulle mind ennast mingis mõttes. Või neil on mingeid minu omadusi, mida ma ise eelistaksin vältida või mitte välja paista lasta. Mittemeeldimine on selline lihtne mehhanism. Noh ja siis osa inimesi ei meeldi mulle selle pärast, et nad on minu vastu pahad. Ja osa selle pärast, et nad haisevad.
Meeldimise mehhanismidele pole ma veel jälile saanud. See on mingi ulme. Maagia. Ajukeemia.“- see on tükike mu tütre blogist
Mõtlesin, et kirjutan talle kommentaari, aga see paisus ja paisus ja nüüd on see vastus mu blogis

Kõik inimesed ei saagi kõigile meeldida
ja kõik oma vahel läbi saada
Kui keegi mulle ei meeldi, siis ma lihtsalt ei suhtle temaga.
Kui ma siiski olen sunnitud suhtlema, satun kogemata näiteks ühte seltskonda, siis on elementaarne, et ma olen viisakas ja ei näita oma mittemeeldimist välja.
Sest see on ebaintelligentne, kui teine peaks ennast ebamugavalt tundma, sest ta mulle sümpaatne pole, olen siis selle inimese vastu kena ja viisakas, sest mu lastetuba ei lubaks teistmoodi käituda, aga ma ei jäta ka inimesele muljet, et ta on nüüd mu parim sõber on, et ma taga ühte seltskonda olen sattunud.
Selle meeldimise ja mittemeeldimisega on ka mingi maagia tõesti, piisab sekundist, kui ma võhivõõrale inimesele otsa vaatan ja tunnen, et ma ei taha selle inimesega suhelda.
Miks see on nii, ma ei tea
Hiljem olen saanud teada, et tal on mingid halvad omadused, kellega mul esmakordsel kohtumisel ebamugav tunne on, aga tihti on nii, et ma ei teagi miks mulle mingi inimene ei meeldi, sest pealtnähe on ta nagu iga teine inimene ilma eriliste hädadeta
Aga seda tunnet, et kellega tegemist on, esile kutsuda ma ei oska, see lihtsalt kas on või mitte
Nii olen ka endale lahedaid sõpru saanud, et vaatan otsa ja plaks tean, et sellest saab mulle äge sõber , vaata et kogu eluks
Istusin ühes bussis, kui kogu seltskond tormas minust mööda, et istuda minust kaugele taha bussi lõppu, olin hämmingus
Et mis asja nüüd!?
Lõpuks hakkasin juba porisema, et ärge jah istuge mu kõrvale, ma hammustan;)
Kui me olime siis niimoodi, kõik seltskond mu seljataga üksteise kõrval ja mina üksi ees, läbinud üle 70 kilomeetri, astus bussi naisterahvas, kes kõhklemata istus minu kõrvale, mitte minu kõrval asuva kahe vaba istme äärmisele toolile, vaid täitsa minu kõrvale ja peaaegu et mulle otsa, sest ta oli selline mõnusalt ümmargune
Vestlus hakkas meil kohe sujuma ja ühel hetkel tuli välja, et ta on mu parima sõbranna parim sõbranna, kellega ka kunagi me tutvus algas sama moodi, et plaks ja läks sõprus lahti
Ja vaata, et eluks ajaks
Meeldimise ja mitte meeldimise mehhanism ongi müstiline ja ära seletada pole seda võimalik
Vaatasin ennast telest, see naine, kes seal intervjuus esines, paistis kena ja armas inimene, aga mul on elus väga palju inimesi, kes mind esimesest silmapilgust lausa vihkavad, teadmata ja tundmata mind üldse
Müstika!?
Mis haisvatesse inimestesse puutub siis paljud ei teagi , et nad haisevad ja sellega teisi häirivad, enda lõhna ju ei tunne
Keskmine eestlane on vastik, ta ei ütle kui näeb või tunneb midagi häirivat, vaid räägib sellest selja taga
Need mammid, kes ringi käivad ja haisevad ei ole reeglina üksikud vanainimesed, kes ei saa oma eluga hakkama ja kellel pole ühtki lähedast, kes neile saaks muretseda mähkmeid või organiseerida operatsiooni , et põis paremini peaks
Ja mõni inimene ei hooligi, et kas ta nüüd haiseb või mitte
Mul oli kunagi naaber, kellega ühes ruumis olemine oli meeletu piin, ega minagi vist öelnud, et pese end puhtaks
Tema, kes olles üksik vanapoiss ja viinalembene, ei saanud ju arugi, et ta haiseb
Mõnikord kui sugulased ta enda poole sauna viisid, puhtaks pesid ja puhtad riided selga panid, oli ta ka mõnda aega üsna kena naaber ja vastu tulles sai talle isegi kenasti tere öelda ilma, et oleks pidanud pead ära keerama , siis ma ka kiitsin teda, et ta nii kena ja puhas on
Aga see, et ta haisukotina ringi liikus, teda ebasümpaatseks ei teinud, teda oli lihtsalt ninal ja silmal raske taluda, sõbraks ma muidugi pidada teda ei saanud, olgu muld talle kerge.
Kunagi kui ta noorem oli, olid ta aknad täis lilli, tuba puhas ja riided korras, enne surma mõned aastad kadus tal enesekontroll
Olen minagi ebasümpaatseks pidanud inimest, kes sarnanes mõnes mõttes minuga, või omas neid omadusi, mida kiivalt varjata olen püüdnud
Tänu temale aga olen saanud hakkama sellega, et olen need ennast häirivad käitumise vead välja juurinud ja olen nüüd ehk teistele talutavam kaaslane ;)
Mu armas tohter kunagi ütles, et võrdlusvõimalus peab olema, siis tead kuidas käituda nii, et sa kedagi ei häiriks oma käitumiste, ütlemiste, mõttemaailma, välimuse või olemisega
Kõik need „ebameeldivad“ inimesed on aga meile head õpetajad
Iga kord kui lahkun kodust, vaatan üle, kas mu riided on värskelt pestud, pesu puhas ja pikemaks ajaks kodust ära minnes korraldan nii, et kaasas on tagavara pesu või organiseerin selle pesemise vahepeal.
Poes ei vahi ma teiste toidukorve, ei kommenteeri nende oste, sest mind ennast teiste selline käitumine häirib
Kui kunagi väikeses külas elasin , siis ostsin enamuse toidust mujalt, et ei peaks kuulma tobedaid kommentaare, et liialt palju söön
No appi !!
Nüüd kui väikeses linnas olen, siis tihti saan samasuguste kommentaaride osaks.
Selle asemel, et kuse järgi haisva memme omastele öelda, et ta oma mammi eest paremini hoolt kannaks, minnakse poes norima paljulapseliste emade kallale, et need liialt palju ostavad
Sellised inimesed mulle tõesti ei meeldi.
Aga midagi pole teha
Mulle ei meeldi ka need inimesed, kes minu vastu pahad on olnud, eriti tigedaks teevad nad mind siis, kui nad veel nii ülbed on, et teevad näo, et nad mind ei tunne ja tere mulle ei ütle, kui me ühte ruumi koos satume, ka isegi siis kui ma seda ise esimesena teen.
Mõned lapsed tükivad mitte tere ütlema neile õpetajatele, kes neile kooli ajal liiga on teinud, mulle tundub see ebaviisakusena ja näitab seda , et nad on sama halvad inimesed, kui need halvad õpetajad!?
Andeks andmine on raske töö!!
Mina ütleksin oma esimesele õpetajale , kes mulle väga liiga tegi, tere küll ja küsiksin praegu, et miks ta tegi nii nagu ta tegi, kui ta ainult mäletab ja kas ta üldse enam elus on
Pime vihkamine teeb ainult endale liiga ma arvan
Mu tsaariaegne vanaema kordas ikka vana kulunud ütlemist, et ütle kes on su sõbrad, selline oled ka sina ise
Seda ütlust tükivad paljud põhjapanevaks tõeks pidama
Mul on sõpru seinast seina, et kõik mu vaimsed ja füüsilised vajadused rahuldatud saaks
Mu sõprade seas on professoreid ja lihtsaid koduperenaisi, arste ja õpetajaid, näitlejaid ja kunstnikke, baleriine ja lukkseppi, kellasseppi ja muusikuid, kirjanikke ja põllutöölisi, pastoreid ja sekretäre, nunnasid ja tänavapühkijaid, insenere, ajakirjanikke, juriste ja traktoriste …
Mõned on lähedasemad, mõned kaugemad sõbrad, mõned lihtsalt head tuttavad
Kõik nad ei tunnegi üksteist ja nad ei saagi omavahel üksteisele meeldida, sest nad on nii erinevad
Aga ilma nendeta oleksin ma väega vaene!!!
Kõigile ei saagi meeldida ja inimeste vahelised suhted on alati väga keerulised olnud
Ja see inimestevaheline meeldimise värk on tõesti justkui müstika!?

16. MAIL oli VÕRU PRAOSTKONNA LASTEPÄEV RÄPINAS

Viimasel ajal ei kipu ma eriti kirjutama
Kuna tean, et paljud minu sõbrad ja sugulased kaugel mu blogist vaatavad kuidas mul läheb, on mul ikka kohustus kirja midagi panna, ka siis kui eriti kirjutamisisu pole
Täna on mul veidi põnevamaid uudiseid kui tavaliselt
16. MAIL oli VÕRU PRAOSTKONNA LASTEPÄEV RÄPINAS-
kukkusin ka kogemata nende sündmuste keskele
Räpina pühapäeva kooli õpetaja palus mind appi väiksemate laste hoidmisel selle ürituse ajal, kui nad matkamas käivad, olin muidugi kohe nõus.
Kuidas ma aga sinna üritusele piibliteksti jutustama kukkusin, ei saanud isegi aru
Pühapäeva kooli õpetaja käis eile mu juures teed joomas ja andis ülesande kätte, kuna keegi keda ta planeerinud tegevusse oli, jättis millegipärast tulemata
Kukkusin hädaldama. et ma ei oska, pole teinud sellist asja 16 aastat ja üldse olen lastega tööst kaugele jäänud..
Ütles, et küll ma saan hakkama ja pole midagi, et kõigil meil on algus raske olnud
Käisin ära, tegin ära ja polnud nagu vigagi
Muud ülesannet mul polnud kui seletada ühte piibli teksti, käsitlesin seda kui muinasjuttu ja muidu sain vaadata kõrvalt. mis elu seal käis
Lapsed ronisid teenistuse ajal pinkide all, matka ajal seina peale ja tegid muid ägedaid tempe
Mina kellegi eest vastutama ei pidanud ja vaatasin kui teatrit, mis pühapäevakooli õpetajate valvsa pilgu all toimus
Lõuna söömise ajal oli nii mõnus jälgida, kuidas laud ise ennast kattis ja siis ka puhtaks sai;)
Kuna rahvast oli vähem planeeritust, sai mu Mukigi sest laste päevast osa ja mu koduste laste kõhud
Ma olin endalegi märkamatult marssinud jupi kaupa teise linna otsa ja tagasi minekuks tellisin kallima endale autoga järele, päeva köögitoimkond kasutas võimalust sokutada mulle ülejäänud toitu ja toidujäätmeid kaasa ja mina olin sellega väega päri
Püüdsin ka neid kuidagi omalt poolt koristamisel aidata oma transporti oodates, aga lonkasin koguaeg neile jala alla ning ette ja siis lõpuks loobusin
Andsin ise nii vähe ja vastu sain palju, sain kingiks põneva päeva ja kõhutäie kõigile mu kallitele
Kodus panin supile juurde veidi rohelist ja vürtsi ning pada söödi tilgatumaks
Eile oli mu tütrekesel sünnipäev ja sellest oli jäänud veidi magusat õhtusöögi lõpetuseks
Õues kõik veel õitseb, sest seal on nii külm..
Aga saun köeb ja kallim on kütnud toa soojaks, alumisel korrusel heliseb klaver ja keegi lõhub hoovil puid, mudilased kilkavad hoovil….
Üks päev jälle õhtus;)
Minul on hing sees nagu aru olete saanud, lapsed on terved ja mees alles;)P
Ilusat kevadet kõigile!!!

Ma hakkasin "telestaariks";)

Peale selle, et tükin kirjutama ja seda vahel ka päris avalikult ilmutama, olen veel nii edev, et topin ennast telesse ka ;) P
Riideid ma seljast ei kisu, sest pole enam selles eas ja viguris, aga muidu tahaks ennast ikka enne surma kõigile väga näidata;)
Põdesin väga, et kuidas see uudise nupp välja tuli ja miks ma sinna üldse olin nõus minema intervjuud andma jne
Olin veidi ka kohkunud olekuga ja nagu oleks kogelenud, sest enne ju ei öeldud, mida küsitakse, sõideti mind tooliga kaamera ette ja mikker nina alla ning küsitlus hakkas pihta
See, kes neid asju uudistesse paneb ja lõigub ja kokku klopsib, oli inimlik ja delikaatne, kokku tuli päris kena uudis, lisaks kõigele ühe kena provintsi naise intervjuu sutsuga;)
Tavaliselt ma ennast telest või pildist vaadata ei armasta, peeglist rääkimata, aga seda uudise lõiku ma vaadates eriti häbenema ei pea
Kes huvi tunneb, võib seda ka ise vaadata

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=93453

«Teeme ära» Räpinas: väikesed raskused ei peaks sulgema uksi

Selline lugu ilmus Postimees onlines

01.05.2009 16:29

Täna Räpina rahvakoolis «Teeme ära» mõttetalgutel kokku saanud sealsed õpetajad ning koolitustest osavõtjad tundsid muret oma kooli järjepidevuse pärast ning leidsid, et väikesed raskused on võimalik üle elada ka uksi sulgemata. Sarnase mõtte kohaselt võiks toimida aga ka kogu ühiskonnas.

Omaalgatuslikku mõttekotta Räpina rahvakoolis astus täna hommikul sisse üheksa inimest. Peamiselt lahati kohaliku rahvakooli probleeme, ent teemad arenesid ka laiemalt, vahendas mõttekojas osalenud Marju Reismaa.

Tema kinnitusel kaeti ühiselt laud ja asuti kuulama raadiost presidendi kõnet. Seejärel jagati laiali plastilliin, et mõte hakkaks mõnusamalt jooksma, kui käes miskit liigub.

Sillapää lossis, kus ollakse 15 aastat koos käinud, käib lossi renoveerimine. Küsimus kerkis: mida teha, kas kolida ära, või jääda remondi ajaks kohale? Kuidas säilitada rahvakooli järjepidevust? Olla või mitte olla? Kui olla, kuidas olla? Kus ja kuidas edasi eksisteerida?

Pole mõtet iga väikese raskuse puhul hakata uksi sulgema, leidsid kõik koosviibijad. «Teeme või põlve otsas, kuid pooleli ei jäta.»

Räpina valla poolt pakuti rahvakoolile kasutamiseks Räpina ühisgümnaasiumi vabu ruume. Tekkis küsimus, kas kolida gümnaasiumi ruumidesse või jääda remondi ajaks lossi.

Edasi jätkusid mõttearendused teemal, mis oleks üks räpinapärane ja elukohta iseloomustav toode. Leiti, et tuleks ideed koondada, minna kuhugi, kust saaks põnevaid käsitööalaseid mõtteid ja kogemusi. Käsitöötegijad võiksid aga ühtelugu koguneda lossi käsitöökojas ning jagataks vastastikku kogemusi ja mõtteid.

Rahvakooli uksed võiksid olla lahti iga päev. Inimestel, kellel on vastav ettevalmistus, kuid pole tööd, võiksid ehitada näiteks kangastelgesid või käärlaudu.

Kalmistukultuur lonkab. Hauaplatsid vajavad hooldamist, ent vanemad inimesed ei jõua seda alati teha. Kuidagi võiks korraldada, et keegi neid aitaks.

Võeti üles probleem, et Eestimaa turg on üles ehitatud vaid noorele tarbijale. Keskealised ja vanemaealised pole juba aastaid poest leidnud riideid, mida selga ja jalga panna. Kõik asjalikud eesti tööstused on aga likvideeritud.

Nii mõndagi ilusat ja kvaliteetset saaks ära teha ka kohalikus rahvakoolis. Oma kätega tehtud toode on juba ise väärtus.

Septembri alguses või augusti lõpus tuleb Räpinas ökofestival. Selleks ajaks on kavas teha rahvakoolis kohalikku keraamikat, et vallavalitsused saaksid ka meie tegijatelt tellida kvaliteetseid tooteid Räpina rahvakooli sildi all.

Kerkis üles ka mõte, et metsaveost jääb metsade alla järele jääke. Inimestel võiks lubada korjata seda ja valmistada hakkepuitu. Sellega korrastataks ka metsaalused.

Otsustati, et rahvakool peab jääma eksisteerima ning üle tuleb elada rasked ajad, majandussurutis ning harjunud armsast majast ajutine lahkumine.

Ühiselt otsustati kolida siiski lossi renoveerimise ajaks Räpina ühisgümnaasiumi, ent keraamika töötuba jääb esialgu lossi ning kui mõisahoone saab korda, ollakse seal uuesti tagasi. Leiti ka, et tänu aastatepikkusele tegutsemisele on päästa õnnestunud ka lossi püsimajäämine.

Vabaharidusühendus ja Räpina koduloo muuseum on püüdnud aastaid elu hoida ja juurde tuua Räpina Sillapää lossi.

Räpina Vabahariduse Ühendus on täiskasvanute vabahariduslik koolituskeskus, mis tegutseb 1994. aastast. Koolituskeskuse eesmärk on piirkonna kultuuri- ja hariduselu arendamine ja edendamine. Kooli tegevusest saab lähemalt lugeda http://www.vhy.rapina.ee/.

Toimetas Risto Mets
Tubli ajakirjanik on minu poole päevasest ponnistusest teinud kena ümmarguse loo, aga keegi juba pildus kommentaariumis seda sodiga üle;( ;)
Sellega peab vist lõpuks harjuma!?