Nagu sa hea lugeja tead , käin kolmapäeviti suures linnas ratastooliga tantsutuure tegemas
Sel korral jäin ka neljapäevaks linna, tütrel oli vaba päev ja ta andis mulle ka siis ühe vaba päeva, ei pidanud kohe peale ratastooli tantsu hommikul varakult tagasi kiirustama
Kasutasin vaba päeva mõnuga: käisin sõpradega „Auras“
Olen viimasel ajal leidnud endale puuetega naiste hulgast kenasid sõpru, lihtsalt bussist ja tänavalt, mitte ainult oma ühingust.
Olin ühe sõbra pool kolmapäeva öösel külas, avastasin et mulle meeldivad ka samad asjad kui temale, tuterdasime siis kahekesi mööda tema kodu ja vestlesime mõnusalt, vahepeal tegin oma arvuti tööd
Hommikul tuli tema klassiõde keskkooli päevilt meile bussi peatusse vastu ja kolmekesi koos rändasime ujuma
Mõnus oli üle hulga aja vette saada
Bussini aega parajaks tehes helistasin ühele oma noorepõlve sõbrale, sõpra polnud kodus ja telefonile vastas ta eakas ema, hästi raske oli aru saada ema jutust, et miks ma ei saa ta tütrega rääkida ja kuhu see oli siis momendil läinud
Vanadus
Sellest ei pääse me ju eegi
Mu vanatädi, kes oleks 13.juulil 99 aastaseks saanud, läks Jumala juurde 7.jaanuaril
Saan aru küll , et me pole igavesed ja kõigil saab kunagi aeg otsa, aga kurb on ikkagi
Et mida vanemaks me saame, tõmbub sugulaste ja sõprade ring aina koomale
See vanatädi oli hästi imeline inimene, hästi haritud ja üldse kena naisterahvas
Saatus oli ta jätnud üksikuks, kavaler jäi sõtta ja tädi Liis elas aastaid kahekesi oma õega, kes sai traagiliselt surma
Sellest kõigest hoolimata oli temaga meeldiv suhelda alati
Kui talle vanadekodusse helistasin, kus ta elas kuni lõpuni, oli tema jutt ikka intelligentne ja meeldiv kõrgele vanusele vaatamata
Ta luges lehti ja vaatase telerit , kuulas raadiot
Omal ajal oli Liis ajakirjanik ja huvi ajakirjanduse vastu tal ikka püsis
Tegelikult oli tädi Liisu nimi Elisabet Falkenberg, kui esimese Eesti ajal nimede eestistamiseks läks, sai temast Liis Kullimäe
Hiljem Soome sõites, kahetses ta väga nime muutmist, aga polnud vist enam midagi teha
Mul olid tädi Liisuga hästi lähedased suhted, olin talle kui tütre eest, keda tal polnud, kuigi viimastele aastatel suhtlesime harva
Tema õpetas kuidas lauas käituda, kuidas süüa , riietuda, ennast pesta; mitte kamandades vaid eeskujuga ja taktitundeliselt suunates
Kui õppisin õpetajate seminari sisseastumiseksamiteks 75ndal aastal, elasin tema talus ja selliseid toredaid päevi sooviks kõigile oma headele sõpradele
Tunnid ta kaunis aias , vestlused söögilauas, jalutuskäigud aasal ja metsas
Iga päev laual valge puhas lina, söögitoas kus ma ka magasin mõnusas tigudiivanis lopsakate toalillede keskel
Kui aastaid hiljem pedagoogilises instituudis koolitustel käisin, Tallinnas Liisi juures tema pisikeses Tallinna korteris ööbisin, tundsin end kui kõrgema klassi daami seltsis
Kuidas oli laud kaetud, voodi üles tehtud!!
Hommikuti oli mulle soe vesi tehtud, et saaksin enne kooli minekut ennast pesta
Pärast kooli oli jälle toit valmis ja laud kaetud
Ta uuris alati millal koolituse lõpetan ja kuidas tagasi jõuan, kuidas mul läks, mida ma juurde õppisin, kellega suhtlesin…
Ühesõnaga elas kaasa mu tegemistele
Kui ta hiljem kasupoja juures Mustamäel elas ja ma ei osanud pealinnas uues situatsioonis liikuda , võttis vaevaks tulla minuga kooliteele kaasa, et näidata kuidas liikuda trollide , busside, trammidega
Ronis aga trollist bussi ja bussist trammi, minu ees , et näidata kuidas asjad käivad
Kõike seda viisakalt, rõõmsameelselt, vahvalt tehes
Sellise hea sõbra , sugulase omamine on tõeline kingitus
Elu on siin Räpina kandis päris põnev
Tütar otsustas töölt ära tulla, sest see töö mis ta teeb praegu on talle vastik
Saan aru küll
Haritud kenale noorele neiule teiste sodi koristada ja lasta ennast igal matsil valimatult sõimata käib ikka au pihta küll
Aga elama peab ju millestki ja töötama peaks ka kusagil
Ja maksud peab saama makstud jne
Muusikat ka ei saa tänavanurgal teha kaabulotut tänavale visates, sest külm on ju
Ja kes siin ikka raha viskab isegi kitsas käes
Ostan uue koti kartulit köögi nurka ja kui midagi enam ei ole, saab keeta praadida hautada küpsetada mingit möksi sest kartulist,
;)
Käisin täna külas, mu üks sõber on raske haiguse kütkes
Viimasel ajal ma tihti muud ei teegi, kui käin oma kalleid sõpru teele saatmas kust enam tagasi ei tulda või voodiveerel kätt hoidmas
Mees nimetas mind sarkastiliselt surmaingliks
Mida ma saan nüüd küll oma kalli sõbra heaks teha!!?
Olla vaid rõõmus ja rõõsa
Kui minul olid kord rasked ajad, aitas ta mul marju korjata ja kui oli kitsas käes , seisis ta mu väravas kui ingel kahe pungil toidukotiga
Olin täna kaua ta juures, püüdsin olla talle toeks, kohendasin tekki, ulatasin rohtu, olin lihtsalt olemas
Andku Jumal talle täna kerge ning lühikese öö ja mõnusa une
Ta ütles, et ööd on nii pikad
Homme lubasin minna viia mingit head süüa, teha putru ja kalasuppi
Annaks Jumal talle tervist ja jaksu ning mulle jõudu olla ta toas homme jälle teine päike
Aga praegu on tunne , et tahaks minna kurbusest lumme ninuli röökima
Ma ei tee seda
Võtan oma magusa tee, poen teki alla ja luban endale lugeda luulet
Ma teen seda omas toas üksi ja valju häälega
See kosutab mu vaimu
Piiblit ma miskipärast lugeda praegu ei taha
Aga ma usun, et homme tuleb parem päev
Friday, February 20, 2009
Friday, February 13, 2009
Varahommikud on siin tegusad
Kes pusib kooli poole, kes tööle
Esimene äratus laulab kolmveerand viis, järgmine kell viis, kolmas pool kuus, neljas kell seitse ja viies pool üheksa
Pere praeguse koosseisu kuues liige ärkab, siis kui ise tahab, tema on nii pisike, et ei käi veel ei lasteaias ega koolis
Peaks tegelikult tedagi hakkama harjutama kell seitse tõusma, sest kui ta kolmeseks saab, tahaks ikka lasteaeda panna
Vahepeal me lasteaias ikka käime, kui mul on aega ja tervist, kolmapäeviti beebimuusikas.
Kui aga lasteaedades sellised inimesed töötavad, nagu mu tütre blogist http://mmurca.blogspot.com/ võib lugeda , siis ei tahakski last lasteaeda panna.
Mina, kes ma eluaegne lasteaednik olen, peaksin asja ju mõistusega võtma
Ma olen alati öelnud, et lasteaed on lapsele väga kasulik koht alates kolmandast eluaastast ja mitte mingil juhul ei tohiks enne kooli üheks aastaks last sinna viia, vaid ikka varem
Aga kui sul pole valikut, kui lasteaed kus su laps käib, meeldib su lapsele ja on elukohale lähedal, on jama kui peaks hakkama last kuhugi mujale vedama , kui sealsed õpetajad on ebaküpsete sotsiaalsete oskustega
Minul pole üldse valikuvõimalust, sest meie linnas rohkem lasteaedu polegi kui see üksainuke
Esimene mõte oli ennast sinna tütre lapse lasteaeda kohale vedada ja kord majja lüüa, aga ma kardan, et see teeks asja hullemaks
Teine mõte oli helistada juhatajale
Lõpuks otsustasin, et ma ei tee midagi, sest tütar lubas, et oskab selle olukorraga ise intelligentselt toime tulla
Käisin kolmapäeval jälle Tartus tantsimas ja eile ennast oma arstile näitamas üle hulga aja
Tagasi tulles trehvasin ühe vana kohviku tuttavaga ja jalutasime juteldes koos Riia mäele
Ta kurtis oma kurba saatust, kirus Eesti riiki ja küsis kas mul ka midagi kurta on
Selle peale mis ma tema elust kuulda sain, oskasin vaid öelda, et mul polegi midagi kurta.
Kartulikott on köögis nurgas, kapis natuke kuivaineid ja nuudleid(abist saadud ja kummalise maitsega, mille pärast neid küll kõik süüa ei taha), kelder moose täis, lapsi niipalju, et vahel ei oska kokkugi lugeda, lapsed on terved, kui väikesed nohud välja arvata, mees ka alles, esimesel kuupäeval tuleb jälle väike palgake arvele, võlgu pole võtnud, et peaksin nende pärast muretsema, pank maksab mu maksud, sest olen talle sellise käsu andnud, tervis on niimoodi korras, et mõni päev annab isegi hõisata, mida sa hing ikka veel tahta võid.
Kuigi täna teevad mu jalad minuga kurja nalja, nagu sada kurja päkapikku oleks seal sees ja koputaksid kirkaga, sest see pikk jalutuskäik nendele „päkadele“ ÜLDSE EI MEELDINUD, olen ma ikka õnnelikum ja paremas seisus, kui see kohviku tuttav, kelle mured kui mägi mu silme ette manati.
Täna õhtul leidsin, et nälg on küll meie majast kaugele marssinud, sest mu imemaitsev leivasupp tükib käest ära minema ja kellelegi ei tüki sisse
Pane sinna peale kas piima või maitsvat kastet, ikka kirtsutavad nina, ise ma seda vitsutada ei või, sest ülekaalu on nii palju, et jagu saamiseks peaks vist sada aastat nälgima;)
Kuigi vist on seda ihu veidi vähemaks jäänud, kui uskuda Maarjamõisa polikliiniku kaalu ja sineli nööpe pole ma kah mitu aega pidanud uuesti õmblema;)
Muidu oli nii et kui end veidi selles liigutasin, tulistas mantel nööpidega kui püssist, valimata sihtmärki
Rõõmustada pole veel midagi, sest üleliigseid kaasaskantavaid täis veeämbreid on ikka kolm ja pool kogu aeg kaasas, ükskõik kuhu ma ka oma ihu ei veaks
Proovi ronida kolme täis vee ämbriga trepist üles ja alla, või liikuda tänaval, jube raske, aga mina kannan neid koguaeg oma naha vahel
Mitte kaks üleliigset täis veeämbrit, vaid kolm ja pool!!!
Olen umbes sellisest kaalust kord juba jagu saanud
8 kuud läks aega ja kaks aastat ka püsis
Aga siis ma olin noorem ja käisin iga päev tööl, tantsisin ja laulsin ja jooksin ja jalutasin lastega, ronisin üles igast mäest ja alla ka;)
Nüüd ma tööl ei käi, teen hommikul silmad lahti, koperdan kaks sammu üle toa ja olengi tööl
Nädalas korra käin memmedega tantsimas, aga sinna pole ammu saanud kohale minna, sest kord pole last kuhugi panna ja kord olen tööl või ise nii tõbine, et ei tule sängistki välja
Ratastooli tantsule ka pole nende ülesloetud põhjuste pärast mitu korda läinud
Mulle meeldib liikuda inimeste hulgas, kodus istumine teeb nüriks ja paksuks ka, nagu juures olevat pildil näha on, mida te siin mu teksti lugedes õnneks ei näe
Aga selle suhtlemisega on üks konks, mina kes ma olen enda arvates ime armas inimene, minuga seda arvamust paljud minuga suhtlejad ei jaga ja seda ka valjuhäälselt välja näitavad
Ja nagu mu tütar ütleb, on mõned inimesed ebaküpsete sotsiaalsete oskustega
Olen küll palju selle üle pead murdnud, et miks mina ometi nende harjutus vahendiks tükin tihtipeale olema, ma lihtsalt ei tea
Ükskõik kus kollektiivis ma liigun, leiavad nad mind üles, et oma oskusi just minu peal harjutada
Mõne olen ma paika pannud ja saanud endale eluaegse liitlase, mõnega jäängi vist elulõpuni piike murdma
Mu elu ülesanded numeroloogia järgi pidid olema: olla kannatlik ja kaastundlik, ohverdada teiste heaks, aidata teisi , arendada avatust, õppida andma, jagada maailmale kunstiandeid jm, harjutada omakasupüüdmatust, mõtelda universaalselt.
No appi küll on ülesanded antud
Iga kord kui on mingi raske situatsioon ette tuleb, siis võiks kuskil tuli põlema minna kirjaga, et Marju see on nüüd su elu ülesande jama ja pea vapralt vastu
Aga ei lähe, pärast kui jama üle elatud, jalad ja käed värisemast ja süda puperdamast lakanud, süda rahulikult lööma hakanud, tuleb meelde, et oot, oot see oli see eluülesande värk jälle
Kuna olen vastu pidanud juba peaaegu poolsada aastat, tundub et mu ülesanded veel täidetud pole.
Kui Sa nüüd armas sõber või muidu juhuslik blogides uitaja, oled viitsinud lugeda lõpuni mu heietused, siis saad nüüd "preemia"
Natu aja eest algas uus päev 14. veebruar
Head sõbrapäeva!!
Esimene äratus laulab kolmveerand viis, järgmine kell viis, kolmas pool kuus, neljas kell seitse ja viies pool üheksa
Pere praeguse koosseisu kuues liige ärkab, siis kui ise tahab, tema on nii pisike, et ei käi veel ei lasteaias ega koolis
Peaks tegelikult tedagi hakkama harjutama kell seitse tõusma, sest kui ta kolmeseks saab, tahaks ikka lasteaeda panna
Vahepeal me lasteaias ikka käime, kui mul on aega ja tervist, kolmapäeviti beebimuusikas.
Kui aga lasteaedades sellised inimesed töötavad, nagu mu tütre blogist http://mmurca.blogspot.com/ võib lugeda , siis ei tahakski last lasteaeda panna.
Mina, kes ma eluaegne lasteaednik olen, peaksin asja ju mõistusega võtma
Ma olen alati öelnud, et lasteaed on lapsele väga kasulik koht alates kolmandast eluaastast ja mitte mingil juhul ei tohiks enne kooli üheks aastaks last sinna viia, vaid ikka varem
Aga kui sul pole valikut, kui lasteaed kus su laps käib, meeldib su lapsele ja on elukohale lähedal, on jama kui peaks hakkama last kuhugi mujale vedama , kui sealsed õpetajad on ebaküpsete sotsiaalsete oskustega
Minul pole üldse valikuvõimalust, sest meie linnas rohkem lasteaedu polegi kui see üksainuke
Esimene mõte oli ennast sinna tütre lapse lasteaeda kohale vedada ja kord majja lüüa, aga ma kardan, et see teeks asja hullemaks
Teine mõte oli helistada juhatajale
Lõpuks otsustasin, et ma ei tee midagi, sest tütar lubas, et oskab selle olukorraga ise intelligentselt toime tulla
Käisin kolmapäeval jälle Tartus tantsimas ja eile ennast oma arstile näitamas üle hulga aja
Tagasi tulles trehvasin ühe vana kohviku tuttavaga ja jalutasime juteldes koos Riia mäele
Ta kurtis oma kurba saatust, kirus Eesti riiki ja küsis kas mul ka midagi kurta on
Selle peale mis ma tema elust kuulda sain, oskasin vaid öelda, et mul polegi midagi kurta.
Kartulikott on köögis nurgas, kapis natuke kuivaineid ja nuudleid(abist saadud ja kummalise maitsega, mille pärast neid küll kõik süüa ei taha), kelder moose täis, lapsi niipalju, et vahel ei oska kokkugi lugeda, lapsed on terved, kui väikesed nohud välja arvata, mees ka alles, esimesel kuupäeval tuleb jälle väike palgake arvele, võlgu pole võtnud, et peaksin nende pärast muretsema, pank maksab mu maksud, sest olen talle sellise käsu andnud, tervis on niimoodi korras, et mõni päev annab isegi hõisata, mida sa hing ikka veel tahta võid.
Kuigi täna teevad mu jalad minuga kurja nalja, nagu sada kurja päkapikku oleks seal sees ja koputaksid kirkaga, sest see pikk jalutuskäik nendele „päkadele“ ÜLDSE EI MEELDINUD, olen ma ikka õnnelikum ja paremas seisus, kui see kohviku tuttav, kelle mured kui mägi mu silme ette manati.
Täna õhtul leidsin, et nälg on küll meie majast kaugele marssinud, sest mu imemaitsev leivasupp tükib käest ära minema ja kellelegi ei tüki sisse
Pane sinna peale kas piima või maitsvat kastet, ikka kirtsutavad nina, ise ma seda vitsutada ei või, sest ülekaalu on nii palju, et jagu saamiseks peaks vist sada aastat nälgima;)
Kuigi vist on seda ihu veidi vähemaks jäänud, kui uskuda Maarjamõisa polikliiniku kaalu ja sineli nööpe pole ma kah mitu aega pidanud uuesti õmblema;)
Muidu oli nii et kui end veidi selles liigutasin, tulistas mantel nööpidega kui püssist, valimata sihtmärki
Rõõmustada pole veel midagi, sest üleliigseid kaasaskantavaid täis veeämbreid on ikka kolm ja pool kogu aeg kaasas, ükskõik kuhu ma ka oma ihu ei veaks
Proovi ronida kolme täis vee ämbriga trepist üles ja alla, või liikuda tänaval, jube raske, aga mina kannan neid koguaeg oma naha vahel
Mitte kaks üleliigset täis veeämbrit, vaid kolm ja pool!!!
Olen umbes sellisest kaalust kord juba jagu saanud
8 kuud läks aega ja kaks aastat ka püsis
Aga siis ma olin noorem ja käisin iga päev tööl, tantsisin ja laulsin ja jooksin ja jalutasin lastega, ronisin üles igast mäest ja alla ka;)
Nüüd ma tööl ei käi, teen hommikul silmad lahti, koperdan kaks sammu üle toa ja olengi tööl
Nädalas korra käin memmedega tantsimas, aga sinna pole ammu saanud kohale minna, sest kord pole last kuhugi panna ja kord olen tööl või ise nii tõbine, et ei tule sängistki välja
Ratastooli tantsule ka pole nende ülesloetud põhjuste pärast mitu korda läinud
Mulle meeldib liikuda inimeste hulgas, kodus istumine teeb nüriks ja paksuks ka, nagu juures olevat pildil näha on, mida te siin mu teksti lugedes õnneks ei näe
Aga selle suhtlemisega on üks konks, mina kes ma olen enda arvates ime armas inimene, minuga seda arvamust paljud minuga suhtlejad ei jaga ja seda ka valjuhäälselt välja näitavad
Ja nagu mu tütar ütleb, on mõned inimesed ebaküpsete sotsiaalsete oskustega
Olen küll palju selle üle pead murdnud, et miks mina ometi nende harjutus vahendiks tükin tihtipeale olema, ma lihtsalt ei tea
Ükskõik kus kollektiivis ma liigun, leiavad nad mind üles, et oma oskusi just minu peal harjutada
Mõne olen ma paika pannud ja saanud endale eluaegse liitlase, mõnega jäängi vist elulõpuni piike murdma
Mu elu ülesanded numeroloogia järgi pidid olema: olla kannatlik ja kaastundlik, ohverdada teiste heaks, aidata teisi , arendada avatust, õppida andma, jagada maailmale kunstiandeid jm, harjutada omakasupüüdmatust, mõtelda universaalselt.
No appi küll on ülesanded antud
Iga kord kui on mingi raske situatsioon ette tuleb, siis võiks kuskil tuli põlema minna kirjaga, et Marju see on nüüd su elu ülesande jama ja pea vapralt vastu
Aga ei lähe, pärast kui jama üle elatud, jalad ja käed värisemast ja süda puperdamast lakanud, süda rahulikult lööma hakanud, tuleb meelde, et oot, oot see oli see eluülesande värk jälle
Kuna olen vastu pidanud juba peaaegu poolsada aastat, tundub et mu ülesanded veel täidetud pole.
Kui Sa nüüd armas sõber või muidu juhuslik blogides uitaja, oled viitsinud lugeda lõpuni mu heietused, siis saad nüüd "preemia"
Natu aja eest algas uus päev 14. veebruar
Head sõbrapäeva!!
Monday, January 26, 2009
Eesti naine on nutikas
Nii ütles üks mu tuttav psühholoog
See, et ma lahendasin oma talviste riiete probleemi, oli vahva
Sain ühe riietuseseme asemele kolm
Kui pole nii külm, saan käia ka vabalt vaid oma eksklusiivse karakulvestiga,mille ma mingist kellegi poolt ära visatud kasukast tegin, pannes vesti alla vaid kampsuni, kui on soe panen õhukese kleidi peale lihtsalt oma sineli ja kui on väga külm, panen kampsuni, mantli ja vesti ; kõik üksteise peale
Olin mures, et mu laselapseke tükkis mulle öösel ja päeval mu voodisse, leidsin et see on rumal harjumus ja ebahügieeniline, pisikesel lapsel magada kahe haige vanainimesega ühes voodis, räägitagu mis tahes, et laps vajab lähedust jne
Laps võib muidugi seda vajada, aga sellest tal päeval puudus igatahes ei ole, terve pere nunnutab teda: kallistab ja sületab, aga kui sul on iga öö voodi asemel kisav ja põtkiv madrats, on juba liig, sest vähemalt öösel pean ma rahu saama, muidu saab mul toss otsa ja hoidke oma piip ja prillid siis...
Ei seda ma enam ei karda, et ta ära magan,poiss on juba suur ja tugev 2 aastane mehemürakas, aga kui ta on serva peal, siis olen krampis, et laps võib maha kukkuda ja kui ta on mehe ja minu vahel, tõukab ta mind voodist hoopis välja, oma väikeste kõnklitega tõugeldes ning minu peale kisades, kui vastu hakkan ja hakka siis keset ööd endale uut aset otsima.
Hälli ma ju ei mahu enam ammu ja kui tütar on kodus, pole ka tema voodis ruumi ning diivani peale alumisele korrusele kolimine rikub hoopis une ära-
Peaksin siis lonkama unise peaga alumisele korrusele, tuba hakkama ümber tõstma: nurgadiivani moodulitega legotama, söögilauda kuhugi lohistama, pesu otsima kappidest jne
Siis on uni täiesti ära ja sel juhul, kui mind on järjekordselt voodikohata jäetud, olen lihtsalt tööle arvuti taha asunud.
Tänu lapse kapriisidele ongi minust öine töötaja saanud, kes valves olevaid ajakirjanikke keset ööd "tülitab"
No üks öö nädalas unetult, no äärmisel juhul kaks unetut ööd on väljakannatatav, aga igal öösel niimoodi mööda maja rännata, see on täiesti talumatu
Nagu ikka öeldakse, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Ühel päeval puges me lapsuke pesukorvi ja pikutas seal mõnuga, haarasin kohe mõttest kinni, lohistasin selle korvi oma voodi kõrvale ja pakkusin lapsele sinna raamatuid vaadata, ise ka ajakirja või raamatut voodis kätte võttes.
Nüüd siis ongi õhtuti meil rituaal peale unejuttu ja laulu raadiost, pugeda igaüks oma "pessa" raamatuga ja sinna ka lapsuke rahulikult uinub.
Ei taha ära kiita, aga ei mingit kisa ega sundimist.
Pesukorvi asendasime tütrega kummuti sahtli vastu, sest korv jäi veidi lühikeseks ja kui lapsel keset ööd jalasirutamise isu tuli, lõi ta vastu serva jalad ära ja kukkus jälle kisama.
Nii saigi lapsele „voodike“, kuhu ta ka ise rõõmuga poeb
Hommikul ärgates ka kohe välja ei roni, vaid „loeb“ tükk aega oma „lapseraamatuid“, enne kui mulle prille ja tere kätt pakkuma hakkab.
Kuna olen täna õhtuses vahetuses, magasin täna öösel kohe mõnuga
Korra poisipõnn ikka proovis öö jooksul mulle kaissu pugeda, aga libistasin ta sujuvalt oma pessa tagasi ja katsin soojalt kinni, kus ta tossas mõnusalt hommikuni
Eesti naine on nutikas!?
See, et ma lahendasin oma talviste riiete probleemi, oli vahva
Sain ühe riietuseseme asemele kolm
Kui pole nii külm, saan käia ka vabalt vaid oma eksklusiivse karakulvestiga,mille ma mingist kellegi poolt ära visatud kasukast tegin, pannes vesti alla vaid kampsuni, kui on soe panen õhukese kleidi peale lihtsalt oma sineli ja kui on väga külm, panen kampsuni, mantli ja vesti ; kõik üksteise peale
Olin mures, et mu laselapseke tükkis mulle öösel ja päeval mu voodisse, leidsin et see on rumal harjumus ja ebahügieeniline, pisikesel lapsel magada kahe haige vanainimesega ühes voodis, räägitagu mis tahes, et laps vajab lähedust jne
Laps võib muidugi seda vajada, aga sellest tal päeval puudus igatahes ei ole, terve pere nunnutab teda: kallistab ja sületab, aga kui sul on iga öö voodi asemel kisav ja põtkiv madrats, on juba liig, sest vähemalt öösel pean ma rahu saama, muidu saab mul toss otsa ja hoidke oma piip ja prillid siis...
Ei seda ma enam ei karda, et ta ära magan,poiss on juba suur ja tugev 2 aastane mehemürakas, aga kui ta on serva peal, siis olen krampis, et laps võib maha kukkuda ja kui ta on mehe ja minu vahel, tõukab ta mind voodist hoopis välja, oma väikeste kõnklitega tõugeldes ning minu peale kisades, kui vastu hakkan ja hakka siis keset ööd endale uut aset otsima.
Hälli ma ju ei mahu enam ammu ja kui tütar on kodus, pole ka tema voodis ruumi ning diivani peale alumisele korrusele kolimine rikub hoopis une ära-
Peaksin siis lonkama unise peaga alumisele korrusele, tuba hakkama ümber tõstma: nurgadiivani moodulitega legotama, söögilauda kuhugi lohistama, pesu otsima kappidest jne
Siis on uni täiesti ära ja sel juhul, kui mind on järjekordselt voodikohata jäetud, olen lihtsalt tööle arvuti taha asunud.
Tänu lapse kapriisidele ongi minust öine töötaja saanud, kes valves olevaid ajakirjanikke keset ööd "tülitab"
No üks öö nädalas unetult, no äärmisel juhul kaks unetut ööd on väljakannatatav, aga igal öösel niimoodi mööda maja rännata, see on täiesti talumatu
Nagu ikka öeldakse, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Ühel päeval puges me lapsuke pesukorvi ja pikutas seal mõnuga, haarasin kohe mõttest kinni, lohistasin selle korvi oma voodi kõrvale ja pakkusin lapsele sinna raamatuid vaadata, ise ka ajakirja või raamatut voodis kätte võttes.
Nüüd siis ongi õhtuti meil rituaal peale unejuttu ja laulu raadiost, pugeda igaüks oma "pessa" raamatuga ja sinna ka lapsuke rahulikult uinub.
Ei taha ära kiita, aga ei mingit kisa ega sundimist.
Pesukorvi asendasime tütrega kummuti sahtli vastu, sest korv jäi veidi lühikeseks ja kui lapsel keset ööd jalasirutamise isu tuli, lõi ta vastu serva jalad ära ja kukkus jälle kisama.
Nii saigi lapsele „voodike“, kuhu ta ka ise rõõmuga poeb
Hommikul ärgates ka kohe välja ei roni, vaid „loeb“ tükk aega oma „lapseraamatuid“, enne kui mulle prille ja tere kätt pakkuma hakkab.
Kuna olen täna õhtuses vahetuses, magasin täna öösel kohe mõnuga
Korra poisipõnn ikka proovis öö jooksul mulle kaissu pugeda, aga libistasin ta sujuvalt oma pessa tagasi ja katsin soojalt kinni, kus ta tossas mõnusalt hommikuni
Eesti naine on nutikas!?
Wednesday, January 21, 2009
Elu on ikka paganama ebaõiglane!!!
Ja mõned on võrdsemast võrdsemad
Ja mina ullike olen siis tige, et ma nende võrdsemate hulka ei mahu, vaid seda kõrvalt vaatama pean
Iga kord on see trenni tulek nii raske
Kas paneb bussijuht mu nina ees ukse kinni ja ma pean autoga bussi üle poole tee taga ajama
või pean ma sõiduraha kodustelt ning sõpradelt kerjama või eksin ma oma sünnilinnas rumalalt lihtsalt ära ja marsin end enne trenni väsinuks, higiseks ja tusaseks
ja siis on mu käed kui tarbetud soolikad , mis ei jõua mind tooliga kuhugi õieti vedadagi
Mingi valguskiir helkis mu eel, et üks lahke ajakirjanik me tegemistest loo kirjutab
ning mu hädadele ka mingi lahendus tuleb
Aga kuna valisin selleks vale lehe, siis kustus see kohe ka ära
Et olen kuidagi sujuvalt jälle väga paljulapseliseks muutnud,
on mu säästud hirmus kokku kuivanud , tahtes olla „hea” vanaema olen elanud üle oma võimete
Kõik mu lapselapsed elutsevad mu väikeses majas , sest vanemal tütrel on ülikoolilõpetamise puhul hirmus pingeline sess
Istusin eile kohvikus uhkes üksinduses ühe niru tee taga , sest keegi mu sõpradest ja tuttavatest ei leidnud aega mind sinna külastama tulla
Siis ma võtsin trenni minekuks kogemata ette vale trajektoori ja eksisin veidi teelt
Kui siis kohale jõudsin, olin tüdinud . tülpinud, väsinud, näljane ja kuri
Tants, millest eluaeg väga rõõmu olen tundnud, vallmistas vaid lisapingutust ning vaeva, pea ei töötand väsimusest ja tühjast kõhust tingitult
Keegi veel kukkus mulle moraali lugema, et ma ei teadvat mis me koos otsustanud oleme ja kui vastu hakkasin, siis ta solvus
Mingi segadus oli rahadega, et osalustasu kohta polnud ma allkirja andnud ja ma peaks justkui nüüd topelt maksma
Üldse on mu kolmapäevad väga pingelised, varahommikul on mul ju töökohustused, siis enne lõunat lastelastega muusika tund lasetaias, peale seda on tarvis mudilased
enne tundi toita, pesta, riietada,
Peale tundi jälle pesta, toita, riietada ja siis ennast ruttu, ruttu bussile seada, sest õhtul on ju ratastooli tantsu trenn
Ja ega see kõik nii lihtne pole, vesi tuleb tuppa kanda , soojendada ja hiljem välja tassida
Toitki on tarvis valmistada, enne pliidi alla tuli teha, aga puudki on ju kuuris
Kui olen enda lõpuks kõigist kohustustest läbi rabelenud bussile, sõitnud linna, siis pean ju veel läbi linna marssima , sest kui veel linnaliini ka ohtralt kasutan, saab mu eelarve üldiselt väga suure paugu
Eilse raske päeva tegi heaks, et mu armas sõber ostis mulle veidi toitu, mille me siis rõõmsalt tütrega kahekesi ära hävitasime
Söömine on ikka lohutav tegevus küll, ainult et kui sa oled päev otsa rahmeldanud ja pole enne hilisõhtut saanud eriti ivagi hamba alla, pole see vist eriti tervislik, kui pugida kui meeletu
Püüdsime küll aega maha võtta ja asjast mõnu tunda, kuid nälg võttis võimust
Iga kolmapäevane rituaal on mul veel osta antiigist üks kroonine raamat
Eile ootas mind poes kohe kõige peal Leo Kerge följetoni kogu
Igivana, aga naerutas küll
Tütar leidis, et mul on alati heade raamatute peale hea nina, et tema ei leia kunagi midagi põnevat sealt krooniste hulgast
Mul on kuri kahtlus, et see antiigi papi juba spetsiaalselt minu jaoks sinna kuhja otsa mõne „rosina” pistab, nii kolmapäeva õhtupoolikul, kella nelja paiku;)
Lugesine tütrele mõne loo sellest uuest vanast raamatust ette, itsitsime kahekesi ja uinusin siiski muhedas tujus
Igas päevas on siiski ka midagi head, ka kõige raskemas
Hommik on õhtust targem, peas keerleb juba ideid, mida mudilastega täna ette võtta , mida lõunaks valmistada., mida vanaemade ringis valmis meisterdada.....
Kosutav uni on eemale tõuganud kõik pahameele mustad pilved
Kui öösiti tööd teha ja päeval ka mitte magada, siis näedki juba kõike mustades värvides
Kojanaine kratsib hoolega akna all, eks ta teeb mulle teed vabaks, et saaksin rõõmsalt tatsuda sünnilinnast kodulinna poole, oma argiste askelduste ja rõõmude keskele, mis mind väikelinna pisikese kollases majas ootamas on
Uus päev on alanud
Ilusat neljapäeva kõigile!!
Ja mina ullike olen siis tige, et ma nende võrdsemate hulka ei mahu, vaid seda kõrvalt vaatama pean
Iga kord on see trenni tulek nii raske
Kas paneb bussijuht mu nina ees ukse kinni ja ma pean autoga bussi üle poole tee taga ajama
või pean ma sõiduraha kodustelt ning sõpradelt kerjama või eksin ma oma sünnilinnas rumalalt lihtsalt ära ja marsin end enne trenni väsinuks, higiseks ja tusaseks
ja siis on mu käed kui tarbetud soolikad , mis ei jõua mind tooliga kuhugi õieti vedadagi
Mingi valguskiir helkis mu eel, et üks lahke ajakirjanik me tegemistest loo kirjutab
ning mu hädadele ka mingi lahendus tuleb
Aga kuna valisin selleks vale lehe, siis kustus see kohe ka ära
Et olen kuidagi sujuvalt jälle väga paljulapseliseks muutnud,
on mu säästud hirmus kokku kuivanud , tahtes olla „hea” vanaema olen elanud üle oma võimete
Kõik mu lapselapsed elutsevad mu väikeses majas , sest vanemal tütrel on ülikoolilõpetamise puhul hirmus pingeline sess
Istusin eile kohvikus uhkes üksinduses ühe niru tee taga , sest keegi mu sõpradest ja tuttavatest ei leidnud aega mind sinna külastama tulla
Siis ma võtsin trenni minekuks kogemata ette vale trajektoori ja eksisin veidi teelt
Kui siis kohale jõudsin, olin tüdinud . tülpinud, väsinud, näljane ja kuri
Tants, millest eluaeg väga rõõmu olen tundnud, vallmistas vaid lisapingutust ning vaeva, pea ei töötand väsimusest ja tühjast kõhust tingitult
Keegi veel kukkus mulle moraali lugema, et ma ei teadvat mis me koos otsustanud oleme ja kui vastu hakkasin, siis ta solvus
Mingi segadus oli rahadega, et osalustasu kohta polnud ma allkirja andnud ja ma peaks justkui nüüd topelt maksma
Üldse on mu kolmapäevad väga pingelised, varahommikul on mul ju töökohustused, siis enne lõunat lastelastega muusika tund lasetaias, peale seda on tarvis mudilased
enne tundi toita, pesta, riietada,
Peale tundi jälle pesta, toita, riietada ja siis ennast ruttu, ruttu bussile seada, sest õhtul on ju ratastooli tantsu trenn
Ja ega see kõik nii lihtne pole, vesi tuleb tuppa kanda , soojendada ja hiljem välja tassida
Toitki on tarvis valmistada, enne pliidi alla tuli teha, aga puudki on ju kuuris
Kui olen enda lõpuks kõigist kohustustest läbi rabelenud bussile, sõitnud linna, siis pean ju veel läbi linna marssima , sest kui veel linnaliini ka ohtralt kasutan, saab mu eelarve üldiselt väga suure paugu
Eilse raske päeva tegi heaks, et mu armas sõber ostis mulle veidi toitu, mille me siis rõõmsalt tütrega kahekesi ära hävitasime
Söömine on ikka lohutav tegevus küll, ainult et kui sa oled päev otsa rahmeldanud ja pole enne hilisõhtut saanud eriti ivagi hamba alla, pole see vist eriti tervislik, kui pugida kui meeletu
Püüdsime küll aega maha võtta ja asjast mõnu tunda, kuid nälg võttis võimust
Iga kolmapäevane rituaal on mul veel osta antiigist üks kroonine raamat
Eile ootas mind poes kohe kõige peal Leo Kerge följetoni kogu
Igivana, aga naerutas küll
Tütar leidis, et mul on alati heade raamatute peale hea nina, et tema ei leia kunagi midagi põnevat sealt krooniste hulgast
Mul on kuri kahtlus, et see antiigi papi juba spetsiaalselt minu jaoks sinna kuhja otsa mõne „rosina” pistab, nii kolmapäeva õhtupoolikul, kella nelja paiku;)
Lugesine tütrele mõne loo sellest uuest vanast raamatust ette, itsitsime kahekesi ja uinusin siiski muhedas tujus
Igas päevas on siiski ka midagi head, ka kõige raskemas
Hommik on õhtust targem, peas keerleb juba ideid, mida mudilastega täna ette võtta , mida lõunaks valmistada., mida vanaemade ringis valmis meisterdada.....
Kosutav uni on eemale tõuganud kõik pahameele mustad pilved
Kui öösiti tööd teha ja päeval ka mitte magada, siis näedki juba kõike mustades värvides
Kojanaine kratsib hoolega akna all, eks ta teeb mulle teed vabaks, et saaksin rõõmsalt tatsuda sünnilinnast kodulinna poole, oma argiste askelduste ja rõõmude keskele, mis mind väikelinna pisikese kollases majas ootamas on
Uus päev on alanud
Ilusat neljapäeva kõigile!!
Sunday, January 18, 2009
töine esmaspäev jälle
Käisin laupäeval puuetega naiste ja rootslastega kohtumas
No on ikka hulle asju maailmas
On naisi, kes saavad päevast päeva mehe käest räigelt sõimata ja pääsu pole kuhugi
Ühiselt ostetud korter on ja mees pole nõus lahku vahetama, mine kuhu tahad
Aga kui ei saa minna siis oledki päevast päeva kellegi totruste meelevallas
Rootslased rääkisid, mis uurimustest välja on tulnud, kuidas lähedased oma puudega naisi ahistavad ja piinavad
Pimedatele pannakse sihilikult mööblit ja esemeid jalgu, et nad end ära peksaksid ning vigastatakse ja keegi ei usugi, et neid ahistatakse
Ja puudega noori tüdrukuid, kuidas neid seksuaalselt ahisitatakse ja
kelle poolt
Takso ja bussijuhtide ja hooldekodu töötajate poolt
Tulin koju ja mõtlesin, et mul on ikka elus vedanud
Nii palju jõudu ja mõistust ikka veel on, et enda eest seista
Mõnigi mees arvab ka, et kui olen alati rõõmsameelne ja lahke vestleja, et võib eblakalt minusse suhtuda ja mulle poes juurde tulla ja mind kannist näpistada
Annan karguga ja rohkem nad mind ei näpi;)
Hoiavad ohutusse kaugusse
Oma tütardele olen ka rääkinud, et taksosse ei tohi üksi minnes istuda ette istmele
Taksojuht võtab seda kohe kui lubadust kõigeks
Ega mind vanamoori nüüd nii väga ära lohistada enam taheta
Aga ühel hommikul lõi mulle mu isa vanune mees bussipeatuses külge
Astusin ikka kaugemale, aga tema mulle järele ja ikka jutuotsa üles sikutama, mind kavalalt piieldes
Niiet kõik pole veel kadunud;)
Kui eile üle kahe päeva koju jõudsin, siis mees oli nii rõõmus mind nähes
Oli mulle uue riidepuu toru magamistoa lakke riputanud ja mu pesunatukese kõik ilusti uuele torule paigutanud
Seda ma mõtlesin, et mis ta mind päise päeva ajal sinna magamistuppa ikka ronima meelitab
Noris kiitust
No ma kiidan teda kindlasti veel kui ta nüüd üles ärkab
Vahel on ikka kodust väljas käia
Tagasi tulles tunned, kui toredad su kodused on
Tormi hüppas ja kargas mind nähes rõõmust ja kisas, et tuli, tuli , tuli
Suured poisid kurtsid, et süüa ei ole, et on vaid paljad makaronid
Sikutasin külmkapi tagavaradest välja sinna peitu pugenud kalaraasud ja paprika ja porrusibula lõigud
Sai äge voki roog, isegi Koit ütles, et palun mulle seda asja veel sealt panni pealt
Puhkuse nädal sai otsa ja täna juba kiusan varahommikul arvutit ja valves olevat ajakirjanikku
Mina olengi see “ punane pede ja keskerakonna sabarakk“ ja muidu kalduvustega, kes öösiti netilehe veergudele roppusi ei lase ning ajakirjanikke tähenärimisega kiusab
Vahel need kommijad sõimavad mind nii, et naeran kõht kõveras
Kurdavad ikka, et ei tea miks mu kommentaar kinni on pandud, et ei kirjutanud ühtki roppust, endal on iga teine sõna allapoole vööd suunatud sõimusõna;)
Rahva sõnavara on siis järelikult nii risustatud, et nad ei saa ise arugi, millist keelt nad kasutavad.
Mu oma kenad tütredki kohutavad vahel mind oma väljenditega, käibeväljendid on täis pikitud nii pikantseid sõnu, et kõrvadel hakkab tihti valus kui noorte juttu vahel kuskilt kogemata pealt kuuled
Või olen ma mingi rumal lubajaks, kes tänapäeva asjadest enam aru ei saa?
Aga olgu mis on, avalikkuse ees ma roppusi ei luba ja mul ei lubata ka neid sinna jätta, kuskil peab ju ometi ka ilus puhas eesti keel kõlama?!
Kell on nüüd sealmaal, et pean minema alumisele korrusele korda looma, see tähendab telekat valjult mängima panema, suppi ja teed ja ma ei tea mida keetma
Sest mul põõnab seal veel üks koolipoiss ja osa rahvast on juba läinud, kes kooli kes tööle, neid sai juba kostitatud ja kuuma supi ning teki sikutamisega
Viimane sats ärkajaid siis jääb veel põõnama, kallim ja kaks mudilast
Väljas oleks veel nagu sügav öö, kuigi kell juba ammu hommikus tiksub
Ilusat talve päeva kõigile ja kaunist emakeelt huultele!!!
No on ikka hulle asju maailmas
On naisi, kes saavad päevast päeva mehe käest räigelt sõimata ja pääsu pole kuhugi
Ühiselt ostetud korter on ja mees pole nõus lahku vahetama, mine kuhu tahad
Aga kui ei saa minna siis oledki päevast päeva kellegi totruste meelevallas
Rootslased rääkisid, mis uurimustest välja on tulnud, kuidas lähedased oma puudega naisi ahistavad ja piinavad
Pimedatele pannakse sihilikult mööblit ja esemeid jalgu, et nad end ära peksaksid ning vigastatakse ja keegi ei usugi, et neid ahistatakse
Ja puudega noori tüdrukuid, kuidas neid seksuaalselt ahisitatakse ja
kelle poolt
Takso ja bussijuhtide ja hooldekodu töötajate poolt
Tulin koju ja mõtlesin, et mul on ikka elus vedanud
Nii palju jõudu ja mõistust ikka veel on, et enda eest seista
Mõnigi mees arvab ka, et kui olen alati rõõmsameelne ja lahke vestleja, et võib eblakalt minusse suhtuda ja mulle poes juurde tulla ja mind kannist näpistada
Annan karguga ja rohkem nad mind ei näpi;)
Hoiavad ohutusse kaugusse
Oma tütardele olen ka rääkinud, et taksosse ei tohi üksi minnes istuda ette istmele
Taksojuht võtab seda kohe kui lubadust kõigeks
Ega mind vanamoori nüüd nii väga ära lohistada enam taheta
Aga ühel hommikul lõi mulle mu isa vanune mees bussipeatuses külge
Astusin ikka kaugemale, aga tema mulle järele ja ikka jutuotsa üles sikutama, mind kavalalt piieldes
Niiet kõik pole veel kadunud;)
Kui eile üle kahe päeva koju jõudsin, siis mees oli nii rõõmus mind nähes
Oli mulle uue riidepuu toru magamistoa lakke riputanud ja mu pesunatukese kõik ilusti uuele torule paigutanud
Seda ma mõtlesin, et mis ta mind päise päeva ajal sinna magamistuppa ikka ronima meelitab
Noris kiitust
No ma kiidan teda kindlasti veel kui ta nüüd üles ärkab
Vahel on ikka kodust väljas käia
Tagasi tulles tunned, kui toredad su kodused on
Tormi hüppas ja kargas mind nähes rõõmust ja kisas, et tuli, tuli , tuli
Suured poisid kurtsid, et süüa ei ole, et on vaid paljad makaronid
Sikutasin külmkapi tagavaradest välja sinna peitu pugenud kalaraasud ja paprika ja porrusibula lõigud
Sai äge voki roog, isegi Koit ütles, et palun mulle seda asja veel sealt panni pealt
Puhkuse nädal sai otsa ja täna juba kiusan varahommikul arvutit ja valves olevat ajakirjanikku
Mina olengi see “ punane pede ja keskerakonna sabarakk“ ja muidu kalduvustega, kes öösiti netilehe veergudele roppusi ei lase ning ajakirjanikke tähenärimisega kiusab
Vahel need kommijad sõimavad mind nii, et naeran kõht kõveras
Kurdavad ikka, et ei tea miks mu kommentaar kinni on pandud, et ei kirjutanud ühtki roppust, endal on iga teine sõna allapoole vööd suunatud sõimusõna;)
Rahva sõnavara on siis järelikult nii risustatud, et nad ei saa ise arugi, millist keelt nad kasutavad.
Mu oma kenad tütredki kohutavad vahel mind oma väljenditega, käibeväljendid on täis pikitud nii pikantseid sõnu, et kõrvadel hakkab tihti valus kui noorte juttu vahel kuskilt kogemata pealt kuuled
Või olen ma mingi rumal lubajaks, kes tänapäeva asjadest enam aru ei saa?
Aga olgu mis on, avalikkuse ees ma roppusi ei luba ja mul ei lubata ka neid sinna jätta, kuskil peab ju ometi ka ilus puhas eesti keel kõlama?!
Kell on nüüd sealmaal, et pean minema alumisele korrusele korda looma, see tähendab telekat valjult mängima panema, suppi ja teed ja ma ei tea mida keetma
Sest mul põõnab seal veel üks koolipoiss ja osa rahvast on juba läinud, kes kooli kes tööle, neid sai juba kostitatud ja kuuma supi ning teki sikutamisega
Viimane sats ärkajaid siis jääb veel põõnama, kallim ja kaks mudilast
Väljas oleks veel nagu sügav öö, kuigi kell juba ammu hommikus tiksub
Ilusat talve päeva kõigile ja kaunist emakeelt huultele!!!
Wednesday, January 14, 2009
Mu lapselaps sai täna šoki
Tahtsime minna beebimuusikasse ja kõik oli kenasti hetkeni, kui hakkasime sisenema lasteaeda
Lastaias on remont, akende ees ei ole kardinaid ja õu oli üles kaevatud, lisaks kõigele sellele oli mingi õudne mootorite lärm
Poisike seisis hirmunult ukse ees jääl ja ei edasi ei tagasi
Kui krabasin lapse kaenlasse ja püüdsin teda kuidagi rahustada ja lahti riietada, karjus ta nagu hirmus
Samal hetkel kargas kuskilt välja lasteaia juhataja nõudis, kes need siin on ja karjuvad
Mida mul öelda talle oli, püüdsin oma lastega toime tulla ja rahulikuks jääda
Koit muudkui kisas ikka edasi
Sikutasin teda siis saali poole, et ta üksi koridori karjuma ei peaks jääma
Kui tund peale hakkas , tegi ta kõike kenasti kaasa ja polnud enam miskit lugu
Ära minnes vaid mossitas, et rohkem mängida ei saanud
Kodus pani Koit ilusti lasteaia riided kappi ja sõi oma lõunat isuga, mida ma pole ammu näinud
Ma ei tulnud selle peale, et peaksin last hoiatama , et lasteaia hoov on üleskaevatud ja trepp on katki, kui tegelikkus vahtis oma hirmuäratava näoga vastu, ei olnud enam midagi seletada
Lapsel olevat olnud hirm et sellises koledas kohas küll toredaid mänguasju ei ole ja kui õues juba nii kole on mis seal sees veel oodata võib
Ei olnudki nii kole, aga juhatajal jäi mulje, et olen kehv vanaema kelle lapsed tema lasteaeda karjuma tulid
Kodulehelgi on kirjast , et MEIE MAJJA TULLAKSE HEAS TUJUS!!!
APPI, APPI!!
Kõigil on ju nii häid kui halbu tujusid ja eriti pisikestel lastel
Kui mul on ikka vaja minna tööle, siis ei olene see lapse tujust, ma lähen ja kõik
Lasteaia õpetaja peab siis oskama selle tuju heaks teha
Liiga mugavaks oleme me läinud
Kui vallas on üksainuke lasteaed , siis puudub konkurents ja tekib monopoli käitumine
Lasteaed pole laste jaoks vaid lapsed lasteaia jaoks
Õpetajad, kes beebimuusikat teevad on toredad, lapsedki vahvad aga maja juhtimisstiil ei sobi mulle
See on mõeldamatu , et iga kisa peale juhataja kohale lendab
Olen seda meelt, et pealt kolmene laps vajab lasteaeda, aga sooviksin olla nähtamatu kui juhtaja peaks juhtuma must mööduma
Loodan et oskame järgmisel korral vaikselt siseneda ja väljuda
Aga tund on vahva ja minagi saan laste laule jälle koos laste ja emadega laulda
See lastega laulmine on maalima parim asi
Lastaias on remont, akende ees ei ole kardinaid ja õu oli üles kaevatud, lisaks kõigele sellele oli mingi õudne mootorite lärm
Poisike seisis hirmunult ukse ees jääl ja ei edasi ei tagasi
Kui krabasin lapse kaenlasse ja püüdsin teda kuidagi rahustada ja lahti riietada, karjus ta nagu hirmus
Samal hetkel kargas kuskilt välja lasteaia juhataja nõudis, kes need siin on ja karjuvad
Mida mul öelda talle oli, püüdsin oma lastega toime tulla ja rahulikuks jääda
Koit muudkui kisas ikka edasi
Sikutasin teda siis saali poole, et ta üksi koridori karjuma ei peaks jääma
Kui tund peale hakkas , tegi ta kõike kenasti kaasa ja polnud enam miskit lugu
Ära minnes vaid mossitas, et rohkem mängida ei saanud
Kodus pani Koit ilusti lasteaia riided kappi ja sõi oma lõunat isuga, mida ma pole ammu näinud
Ma ei tulnud selle peale, et peaksin last hoiatama , et lasteaia hoov on üleskaevatud ja trepp on katki, kui tegelikkus vahtis oma hirmuäratava näoga vastu, ei olnud enam midagi seletada
Lapsel olevat olnud hirm et sellises koledas kohas küll toredaid mänguasju ei ole ja kui õues juba nii kole on mis seal sees veel oodata võib
Ei olnudki nii kole, aga juhatajal jäi mulje, et olen kehv vanaema kelle lapsed tema lasteaeda karjuma tulid
Kodulehelgi on kirjast , et MEIE MAJJA TULLAKSE HEAS TUJUS!!!
APPI, APPI!!
Kõigil on ju nii häid kui halbu tujusid ja eriti pisikestel lastel
Kui mul on ikka vaja minna tööle, siis ei olene see lapse tujust, ma lähen ja kõik
Lasteaia õpetaja peab siis oskama selle tuju heaks teha
Liiga mugavaks oleme me läinud
Kui vallas on üksainuke lasteaed , siis puudub konkurents ja tekib monopoli käitumine
Lasteaed pole laste jaoks vaid lapsed lasteaia jaoks
Õpetajad, kes beebimuusikat teevad on toredad, lapsedki vahvad aga maja juhtimisstiil ei sobi mulle
See on mõeldamatu , et iga kisa peale juhataja kohale lendab
Olen seda meelt, et pealt kolmene laps vajab lasteaeda, aga sooviksin olla nähtamatu kui juhtaja peaks juhtuma must mööduma
Loodan et oskame järgmisel korral vaikselt siseneda ja väljuda
Aga tund on vahva ja minagi saan laste laule jälle koos laste ja emadega laulda
See lastega laulmine on maalima parim asi
Sunday, January 11, 2009
Mul on kodus üks kaisuloom
Kui tahad rahulikult miskit teha, tõstab ta kisa ja poeb sülle ja kaissu
Ta ikka ei saa rahulikult ka süles istuda ja lasta sul teha oma tegemisi edasi, võtab su käed su tegevuse juurest ära, näiteks arvutiklaviatuurilt ja asetab endale ümber
Proovi sa ennast sellest haardest vabastada, siis algab meeletu hädakisa
Kui sa proovid öösel rahulikult magada siis, ei õnnestu sul eriti, ta jälitab sind mööda elamist
Ei saa ju rahulikult magada, kui keegi puksib sind koguaeg oma väikeste jalgade ja kätega
Proovin siis minema hiilida ja teises voodis edasi magada, kui ta uinunud on ja maha rahunenud
Kui ta, siis avastab, et ta polegi enam kellelgi kaisus, hakkab ta kisama ja tormab unisena mööda elamist ringi ja pusib ennast jälle kaissu
Ega ta siis ole nõus magama ilusti voodiserva peal, ei ta peab pugema minu ja mu mehe vahele, oma jalgu ja käsi üle meie laotades, et me salaja ära hiilida ei saaks
Kui ta siis on kenasti uinunud, poen ma muidugi siis minema, et natukenegi puhata saada, seal vanaisa kaisus tudub ta siis kenasti hommikuni
Mul algas tänasest puhkus
Aga ma ei saa magada nii kaua kui ma tahaks, sest varahommikul toodi mulle üks kaisuloom kaenlasse, sest emme pidi tööle minema ja kaisuloom oli tema külge nii klammerdunud, et pidi mind appi võtma, et saada jalga lasta
Minu omad lapsed magasid kõik oma voodis , selliseid kaisuloomi ma ei mäleta
Kui ta õhtul jääb oma voodisse magama, siis öösel ärkab ta mitu korda ning enne ei rahune kui kaissu saab, sa võid seal mida iganes sängi veeres teha laulda lugeda või luuletada, aga ta ronib mööda sind üles nagu ahv mööda puud ja kui ta on saanud enda seada su õlale, rahuneb ta alles maha
Kas oleme ta üle hulga ära hellitanud või tänapäeva lapsed ongi sellised hellikud?
Praegu on ta pisike, homme saab kahe aastaseks, aga ma ei kujuta ette, et ma peaks mingi lapsega koguaeg magama, mis siis et see on mu enda lapselaps
See on minu meelest ebahügieeniline ja talumatu
See ju ei kõlba kuhugi, et pisikene inimene vanainimesega voodit jagab
Nii käibki päevast päeva heitlus ja võitlus ööd kui päevad, sest kui ta päevalgi magama jääb ärkab ta vahepeal üles ja ei rahune enne kui keegi on ta kaissu võtnud
Ma ei tea kas olen midagi teda kasvatades valesti teinud, et ta nii käitub, või tänapäeva lapsed ongi sellised?
Ja kas see jama ükskord saab iseenesest otsa?
Või möll käib kooli minekuni?
Ta ikka ei saa rahulikult ka süles istuda ja lasta sul teha oma tegemisi edasi, võtab su käed su tegevuse juurest ära, näiteks arvutiklaviatuurilt ja asetab endale ümber
Proovi sa ennast sellest haardest vabastada, siis algab meeletu hädakisa
Kui sa proovid öösel rahulikult magada siis, ei õnnestu sul eriti, ta jälitab sind mööda elamist
Ei saa ju rahulikult magada, kui keegi puksib sind koguaeg oma väikeste jalgade ja kätega
Proovin siis minema hiilida ja teises voodis edasi magada, kui ta uinunud on ja maha rahunenud
Kui ta, siis avastab, et ta polegi enam kellelgi kaisus, hakkab ta kisama ja tormab unisena mööda elamist ringi ja pusib ennast jälle kaissu
Ega ta siis ole nõus magama ilusti voodiserva peal, ei ta peab pugema minu ja mu mehe vahele, oma jalgu ja käsi üle meie laotades, et me salaja ära hiilida ei saaks
Kui ta siis on kenasti uinunud, poen ma muidugi siis minema, et natukenegi puhata saada, seal vanaisa kaisus tudub ta siis kenasti hommikuni
Mul algas tänasest puhkus
Aga ma ei saa magada nii kaua kui ma tahaks, sest varahommikul toodi mulle üks kaisuloom kaenlasse, sest emme pidi tööle minema ja kaisuloom oli tema külge nii klammerdunud, et pidi mind appi võtma, et saada jalga lasta
Minu omad lapsed magasid kõik oma voodis , selliseid kaisuloomi ma ei mäleta
Kui ta õhtul jääb oma voodisse magama, siis öösel ärkab ta mitu korda ning enne ei rahune kui kaissu saab, sa võid seal mida iganes sängi veeres teha laulda lugeda või luuletada, aga ta ronib mööda sind üles nagu ahv mööda puud ja kui ta on saanud enda seada su õlale, rahuneb ta alles maha
Kas oleme ta üle hulga ära hellitanud või tänapäeva lapsed ongi sellised hellikud?
Praegu on ta pisike, homme saab kahe aastaseks, aga ma ei kujuta ette, et ma peaks mingi lapsega koguaeg magama, mis siis et see on mu enda lapselaps
See on minu meelest ebahügieeniline ja talumatu
See ju ei kõlba kuhugi, et pisikene inimene vanainimesega voodit jagab
Nii käibki päevast päeva heitlus ja võitlus ööd kui päevad, sest kui ta päevalgi magama jääb ärkab ta vahepeal üles ja ei rahune enne kui keegi on ta kaissu võtnud
Ma ei tea kas olen midagi teda kasvatades valesti teinud, et ta nii käitub, või tänapäeva lapsed ongi sellised?
Ja kas see jama ükskord saab iseenesest otsa?
Või möll käib kooli minekuni?
Subscribe to:
Posts (Atom)
