üldiselt

olen ma oma eluga rahul
Osa lapsi on juba suured , oma elu peal
Mul on mõnus väike maja väikeses Eesti linnas jõe kalda peal
Mees on mõnus ja vahva, tütred toredad ja tublid, pojad ägedalt mehistumas ning kenad lapselapsed kasvamas.
Aga puudust tunnen ma oma Tartu sõpradest
Paljud on välismaal ja paljud on muutunud uhkeks või võõraks
Muidugi tööle ka võiks saada, aga enam ei tahaks end kellelegi toppida
10 aastat oli ikka pikk aeg, kus sai punnitud tööl käia kohas, kus mind vääegade ei tahetud
Normaalne töö peaks olema seliine, kus töölist on tööandjale väga vaja, aga mitte vastupidi.
Juuli hakkab lõppema ja mul on tarvis minna tööle kus olen viimast kuud.
Elus esimest korda tahaks olla nii, et ma midagi ei tunneks, mitte midagi, paneks masinlikult kokku oma asjad, teeks masinlikult ära oma töötunnid, ühesõnaga oleks kuu aega üks tuim robot ja siis saaks kuu aja pärast kord lõpuks kõik selle töökoha vaev otsa
Kripeldama jääb see kõik kindlasti kauaks, sest see oleks justkui mataks oma isklikku last.
Ehitasin ju selle lasteaia ise, korjasin naised küla pealt kokku , et neil oleks tööd. Õmblesin kõik tekid, padjad, kardinad, vaibad, kostüümid pisikestest riide raasukestest.Tassisin seljas mööbli ostsin inventari jne
Ja nüüd sain kinga
Ma ei tea kuidas toime tulla, mõtlesin juba, et küsin arsti käest rahusti retsepti , et tambin end rahusteid täis ja siis saan ehk hakkama. Muidu on tunne, et võin iga hetk plahvatada.
saaks vaid rahulikult oma aja ära oldud ja oma iskilklikud asjad sealt ära toodud, raamatud , mänguasjad, plaadid...
Jube hea oleks, kui saaks end välja lülitada, kui negatiivsed tunded vahutama hakkavad ja siis sisse lülitada, kui head emotsioonid külla tulevad.
Puhkuse ajal unustasin isegi oma isikliku tööelu traagika veidikeseks ära, suutsin endale selgeks teha, et ma ei muretse ette , et muretsen siis kui asi käes on
No nüüd siis hakkab tulema lähedale see kole koll
Ja ma saan mõistusega aru , et kui ühed uksed sulguvad, siis teised avanevad, aga mu silm miskipärast ei seleta neid uusi uksi kusagilt
Püüan unustada need jamad veel 10ks päevaks.
Panen nad järve kivi alla ;)
Lähen sulistan veidi vees, südaööl hea mütata järves , siis ei näe keegi ka kuda see vesi üle kallaste hüppab, kui mina vette oma keha heidan, pesen muremõtted maha ja loodan, et hommik on õhtust targem