Kui ma vaatan telekast mõnikord erilisi inimesi, siis ikka ohkan, et on toredad küll, aga nad on kuskil kaugel ja nad pole minu sõbrad ega tuttavad
Eile oli minu õuel umbes 30 vahvat inimest
Lapsi, naisi, mehi, poisse ja noorukeid
Minu õuemurul pidas kesköist söömaaega Kadrina kiriku segakoor ja pasunakoor
Käisin eile Võru praostkonna laulu päeval ja seal oli ka külaliskoor Kadrinast.
Nad võitsid mu südame oma maru vahva olemisega.
Sellist innustust kristlike laulude laulmisel Eestis olen näinud vaid vabakogudustes, aga siis on see ka kuidagi eufooriline ja peale tükkiv. Nemad aga on intelligentsed, rõõmsad ja musikaalsed
Hommikuses lauluproovis sattusin kahe Kadrina meeslaulja ette seisma, kuna seisime kohutavalt kitsal poodiumil , oli iga hetk tunne, et kukun nendele meestele sülle. See aga neid ei heidutanud, nad pakkusidki oma põlve, kuna pidime seisma seal poodiumil terve igaviku, istusid mehed altari äärele ja naljaga pooleks kutsusid lähedal olevaid naisi ka. Seisime seal poodiumil külge küljekõrval ja üksteisel kuklas kõikide kooridega korraga ja lauluharjutus venis niiiii pikale, et osa rahvast oli surmani väsinud ja mõned eakamad koorilauljad ronisid poodiumilt ära maha kiriku pinkidele istuma.
Nootide kaasi oli võimatu lahti teha, nii et eesseisjale pähe või kuskile mujale poleks sellega susanud, mu selja taga seisev bassilaulja torkis mind oma kaante nurgaga ikka korduvalt ja korduvalt lausa kõrvalehe sisse. Kui sa ikka süvenenult vaatad oma nooti ja püüad kõigest hingest ilusti laulda ja vahepeal koorijuhti ka kiigata nagu tema seda tegi , siis lihtsalt ei pane tähele kus radu see noot sul kõnnib. Kui porisema hakkasin, siis läks ta veidi pabinasse ja lubas hakata mind ainult ühe noodilehega korraga silitama, siis polevat nii ebameeldiv kui terava kaane nurgaga ja pani kaaned valju seletamise saatel altari äärele maha, et need mind enam ei hammustaks. Kõik see tekitas teistes asjaosalistes nalja ja naeru.
Lõpuks kui päriselt esinema saime , kui kontsert algas, polnud enam see seismine nii raske, kui proovis oli, aga ma vaatasin, et osa rahvast magas juba suud ammuli ja pead kuklas otsast kukkumas. Oma koori laulud läksid üpris kenasti. Koorijuht pani mind ettepoole seisma , siis oli mõnus laulda, ei pidanud teiste lauljate kaunite soengute tagant tema kätt enam piiluma nagu hommik otsa olin sunnitud tegema..
Esinema tulnud koore oli ka maru mõnus kuulata, Kadrina kiriku segakoor oli eriti vahva . Nende lustlik esitus, koorijuhi vahva olemine, äratas oma vennaste koguduse lauludega üles ka magajad
Pasunakoor mängis oma torudega kiriku nii helisema, et mu ihukarvad olid püsti.
Mul jätkus julgust peale kontserti, kuuldes et kadrinalased tulevad Räpinasse, kutsuda nad oma aeda vorsti grillima.
Oh sa poiss!! Koorijuht läks sellest kohe õhku täis ja teised kooriliikmed olid ka vaimustunud. Kui kallimaga telefonis mõtteid vahetasin, siis hõikasid mu armastusavaldustele juurde, et nemad ka peavad ka mu meest armsaks
Nali naljaks aga kohale nad tulid, kuigi ma seda viimase hetkeni ei uskunud.
Laulu oleks jätkunud ka üle südaöö. Õhkkond oli lõbus ja vahva . Sain isegi ühe laulu kaasa laulda, mida olin telekast ja raadiost hulga kordi kuulnud.
Mul pole eriti selliseid külalisi olnudki, kes katavad endale ise laua ja koristavad ära ka.
Tavaliselt jään ma üksi mustade nõude ja segamini maja keskele kurvastama
Seekord oli kõik vastupidi- rõõm külalistest ei muutunud kurbuseks
Kui bussitäis rahvast oli lahkunud oma ööbimispaika, oli hing tulvil rõõmu ja hoovis heljus veel rõõmus vaimsus
Hommikul tahtsin neid minna kirikusse lilledega tänama ja avastasin , et mu aed on õitsemise lõpetanud , mõned üksikud pikad liilia taolised lilled vaid olid vee õitsemas .Vaadates sauna taha avastasin, et punasesõstra põõsad punasid humalate ängistavas raskuses kutsuvalt. Tekkis mõte vabastada põõsad humalaist, teha neist kimbud koos punavate marjadega.
Jäin oma tegevusega lausvihma kätte, enne kirikusse minekut pidin end kuivatama justkui oleksin vannis käinud.
Kirikus veendusin veelkord , kui kaunilt oskab laulda üks segakoor ja kui võimsalt kõlab see kirikus.
Täna laulsid nad hoopis teist repertuaari kui eile laulupäeval, see oli pühalik, pühapäevalik ja ülev.
Üks pasun puhus koraaliviise, sest organist , kes lubas tulla asendama meie Kristiinat, kes tänasest puhkusele läks, jättis miskipärast kirikusse laekumata.
Muidu saime Kadrina koori toetusel ja tublide kirikuliste abiga kenasti
hakkama , aga vahepeal läksid ikka liturgia osad kuidagi metsa .
Muidu oli kirik mõnus ka ilma oma õpetajata, külalisõpetaja pidas organistita vapralt vastu ja jutlus oli ka päris tuumakas, kuigi ma praeguseks muhvigi ei mäleta, sest olgu see jutlustaja kui äge tahes, tükivad ikka mõtted rändama koju, laste juurde, tööasjade juurde või ma ei tea milliseid radu veel rändama.
Tundsin end pärast teenistust veidi peale tükkivana, et tahtsin Kadrina kooriga pilti teha ja ronisin veel bussi aadresse nuruma.
Mu kallim tihti ütleb, et olen taktitu ja ei tunneta piire, tunnen vahel selle isegi ära, kui ületan teiste taluvuse piiri, aga seekord surusin selle tunde maha, sest tahtsin nii väga sidet nende toredate inimestega säilitada.
Püüan seda lugu päeva jooksul korduvalt lõpetada , aga keegi ikka ja jälle hingab mulle kuklasse, isegi pool üks öösel ja siis on mõtted pauguga kuidagi hajevil ning sündmused ei tule kirjapilti enam nii lennukalt, kui segajateta see toimuks
No comments:
Post a Comment