on sügav soe sume sügisööö
ja suvi polegi justkui otsa saanud
noored armunud suruvad end turuputka nurka ja susistavad seal
kui nendest möödudes ehmun ütlevad nad mulle tere
ritsikad siristavad meeleäraheitlikult ja õhk on kuidagi karge aga samas ka soe
tänava valgustuse paistel on kõik veel niiiiiiii roheline
istun üksi õues sest tuppa minna veel ei taha
seal on kaks ogarat teismelist kes itsitavad ja ajavad mind pimedasse kitsasse kohta
ma ei tahtnud sinna minna
läksin välja
majast välja
endast välja
ja nüüd mu keha on aias toolil aga hing solberdab kaelani järves
kehaga ei saa sinna minna, sest vesi on vist juba külm...
istun siis üksi öös , vahtides pimedusse
mõnes toas on valgus aga mõnes televiisor
ja mina olen aias sügise kütkes...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
oi joanmari. ei oskagi kohe midagi kosta, see tekst oli nii ilus ja sams nii kurb...mine kiika mu blogis virmaliste pilti - Ingrid lohutas sind vikerkaarega, mina lohutaks sind virmalistega...ega muud siin blogis teha saa. just only words, the words are all I have, to take your heart....laulis kunagi elvis presly....
ja siin blogides on vaid meie sõnad..
Post a Comment