ökohulluse peale

ma põhimõtteliselt ei kanna kilekotti
oma asjad kannan kaasas seljakotis
ja sussidki on mul riidest kotis
ja mis puutub nendesse sinistesse sussidesse
siis need on rõvedad
ma ei pane neid ka oma väljsjalanõude peale
kuidas see siis paistab:
siidi- kleidis villases kampsunis, pikas mantlis, nahksaabastes ja siis sinised kilesussid jala otsas
kannan alati kaasas kingi, selliseid toetatud randmega musti seemisnahkseid sandalette
pojalegi ostsin võimlemisriiete jaoks riidest koti
ma pole aastaid kasutanud kilekotte
peale nende, mis antakse kaasa poest
kui võimalik on kasutan neid võimalikult vähe
mitu puuvilja ühte kotti jne
kuna need kotid on nii viletsad, et korduvaksutust ei vea välja, siis ei kasuta ma neid mitu korda ja viskan ikka kohe ära kui veidigi rebenevad
tean, et mu ex-ämm peseb kotte siiamaani ja igakord kui poodi läheb, võtab kodust kaasa oma kotte
kui satun võõrasse linna ja seljakotti pole kaasas, ostan paberist koti, mida kasutan nii kaua kui võimalik ja lõpuks panen ahju
hoian kodus laste mänguasjugi paberist kotis
olen ikka "vaeseke" edasi nagu üks bloggisõber selliseid don quihotteklikke inimesi nimetab
see on mu elustiil
mu laps küsis , et mis jama selle prügiga on
ma ütlesin, et ta ei saa sellest paanikast aru , sest me oleme eluaeg prügi sorteerinud ja ta ei mõista ka seepärast teiste paanikat
täna lähen isale sünnipäevale
korviga
pikniku korviga
seljakotti ei mahu juustunõule, mis on kingituseks, lisaks veel toit,
pakkisin korvi joogi pudeli ja näksid
poeg tuli koolist ja küsis kuhu lähen piknikku pidama
keset talve
pakid on koos vaid sukad veel osta, siis võiba hakata reisima
lähen isale külla teatrisse ja siis vene restosse õhtust sööma