reedest laupäeva

„Potjomkini küla“ efekt on vahel päris meeldiv
käin reedeõhtuti kirikus Taise laulude õhtul ja väga tihti olen seal ainuke peale kirikuteenri ja õpetaja
Aga eile oli kirikus külaline, üks Taize munk ja koorituba oli pilgeni rahvast täis ning külalisele jäi mulje meie kirikust kui hästi toimivast kogudusest
Kohale oli tulnud palju rahvast, kes oskasid laulda , võtsid aktiivselt õhtust osa ja tunne oli ülev seal nendega koos tegutseda
Peale selle sain ma ka ühises ringis tunnustust ja kes siis kiitmisest ära ei ütle
Kahjuks pidin enne taize õhtu lõppu ära minema, sest mul oli oma perega kokku lepitud, kellapealt kokku saamine ja hilisem poeskäik
Kodust oli kadunud kõik söödav, mille varusid pidi enne tänast kindlasti uuesti täitma , kuna rahakott reisib täna puhkpilli laagrisse kaheks päevaks
Aga taize õhtust saadud meeldivad tunded on minuga kaasas ka praegu varahommikul
Saanud tunda koguduse sellist sooja toetust ei kardagi ma eeloleva nädala taize õhtut, mida läbi viima hakkan, kuna õpetaja on reisil ja mul on siis see au antud
Veel sain ma teada asju, millest olin huvitatud juba ammu, ühisest jagamise ringis ja nii on mu edaspidisel tegutsemisel sihti ja jumet
Nii et unises väikelinnas on vahel isegi huvitav ja põnev
Tuleb lihtsalt silmad kõrvad lahti hoida
Kui välja arvata see, et mõni teismeline mind vahel raskelt kurvastama kipub, võib öelda et mu nädal lõppes meeldiva ja meeleoluka punkti panekuga
Mu kodused said ka natuke öises linnas tasku lampidega hiilida ja detektiivi mängida ning teismeline väikese õppetunni
Nii astub nädal laupäeva ja iga järgnev päev on eelmisest parem, ma loodan seda, on elul pakkuda mulle nii üht kui teist põnevat
Kuigi elan depressiivses väikelinnas