Monday, January 5, 2009

Igas päevas on midagi head!!

Kui noor olin, siis sain tuttavaks erinevate inimestega liikusin kunsti ringkondades ja kunstiüliõpilaste ringis
Üks noor kunstnikuhing elas üsna kehvades tingimustes ja tal polnud tihti midagi jalga panna, selga ta kudus, õmbles, heegeldas aga katsu sa niimoodi talvesaapaid teha
Kui keegi talle oma vanu saapaid pakkus, ei võtnud ta neid vastu, vaid käis oma armsate ketsidega talv läbi edasi, sest vähe sellest, et tal polnud midagi jalga panna, ta aga igat asja oma jalga ikka ei pannud küll
Nii on ka nüüd minuga.
Olen osanud kõigist oma talve riietest „välja kasvada“ aga seevastu olen ma veel ülimalt pirts
Ma pigem ei lähegi siis kodust välja, kui nii külm on et ma oma armsa sinelitüüpi pikas mustas mantlis külmetama peaks, aga neid nn. “puhvaikasid“, mis mulle kokku on heast südamest tassitud, ma ikka selga ei pane küll, pigem jään siis hoopis tubaseks
Nende kokku tassitud rõivaste hulgas oli ka üks soliidne, must, tõeline karakullkasukas, hästi õmmeldud, heast nahast ja pehme
Aga peale selle, et ma laiusesse olen viimasel ajal kasvanud, on vanajumal ka mulle head pikka kasvu andud
Ja kui ma püüdsin oma kehale seda riideeset peale sikutada, oli pilt üsna nutune, varrukad oli lühikesed, selja pealt oli kottis ja haake ei saanud mitte mingi pingutamise peale üksteisega kokku sikutada ning mu esimene keha pool jäi hoopis tükis poolenisti kasukast välja
Aga sel kasukal on imemõnusad suurte nööpidega suured taskud, teda on mõnus käsitleda, lõigata ja õmmelda
Mõeldud tehtud, käärid sisse, varrukad maha ning varrukatest sai meisterdatud kapuuts
Sikutasin siis selle kapuutsiga vesti oma vana armsa mantli peale ja tulemus missugune, nüüd on vaid vaja nuputada, millega ma selle vesti hõlmad kinnitan omavahel, et nad tuules ei laperdaks ja külma mu kaenla alla ei laseks
Proovikäik juba ka tehtud linna peale ja selg oli ülimalt soe ning suured mahukad taskud asendasid poes maha ununenud turukotti
Tahtsin nagu väike laps oma uut asja kellelgi näitama minna, kooriproov jäi ära ja koori juht vaatasi mind kui juhmi, kes teda oma pulstidega tülitamas käis , siis läksingi hoopis apteeki ja poodi, et ära proovida , kas mu uus ese ka ennast õigustab, väga mugav praktiline ja soe oli
Hurraa ma ei peagi veel sellel talvel külma kartusest tuppa jääma sellepärast, et mul pole miskit korralikku selga panna.
Uuel aastal „uues kuues“!!
Igas päevas on midagi head!!
Ja ma leian selle üles!!
Ilusat uue aasta jätku!!

3 comments:

toompeale said...

super!, Sa juba oledki hakanud leidma!
mulle nii meeldis Su kasukast vestiks idee!

joanamari said...

tänan
sõbrannad ütlesid mulle täna, et sellist mantlit pole nad veel mu seljas näinudki ;)
lahe ju!

Anonymous said...

Alati tuleb julgeda olla see kes oled yksköik kui paks vöi pikk vöi misiganes.
Talverööme!
Renna