«Teeme ära» Räpinas: väikesed raskused ei peaks sulgema uksi

Selline lugu ilmus Postimees onlines

01.05.2009 16:29

Täna Räpina rahvakoolis «Teeme ära» mõttetalgutel kokku saanud sealsed õpetajad ning koolitustest osavõtjad tundsid muret oma kooli järjepidevuse pärast ning leidsid, et väikesed raskused on võimalik üle elada ka uksi sulgemata. Sarnase mõtte kohaselt võiks toimida aga ka kogu ühiskonnas.

Omaalgatuslikku mõttekotta Räpina rahvakoolis astus täna hommikul sisse üheksa inimest. Peamiselt lahati kohaliku rahvakooli probleeme, ent teemad arenesid ka laiemalt, vahendas mõttekojas osalenud Marju Reismaa.

Tema kinnitusel kaeti ühiselt laud ja asuti kuulama raadiost presidendi kõnet. Seejärel jagati laiali plastilliin, et mõte hakkaks mõnusamalt jooksma, kui käes miskit liigub.

Sillapää lossis, kus ollakse 15 aastat koos käinud, käib lossi renoveerimine. Küsimus kerkis: mida teha, kas kolida ära, või jääda remondi ajaks kohale? Kuidas säilitada rahvakooli järjepidevust? Olla või mitte olla? Kui olla, kuidas olla? Kus ja kuidas edasi eksisteerida?

Pole mõtet iga väikese raskuse puhul hakata uksi sulgema, leidsid kõik koosviibijad. «Teeme või põlve otsas, kuid pooleli ei jäta.»

Räpina valla poolt pakuti rahvakoolile kasutamiseks Räpina ühisgümnaasiumi vabu ruume. Tekkis küsimus, kas kolida gümnaasiumi ruumidesse või jääda remondi ajaks lossi.

Edasi jätkusid mõttearendused teemal, mis oleks üks räpinapärane ja elukohta iseloomustav toode. Leiti, et tuleks ideed koondada, minna kuhugi, kust saaks põnevaid käsitööalaseid mõtteid ja kogemusi. Käsitöötegijad võiksid aga ühtelugu koguneda lossi käsitöökojas ning jagataks vastastikku kogemusi ja mõtteid.

Rahvakooli uksed võiksid olla lahti iga päev. Inimestel, kellel on vastav ettevalmistus, kuid pole tööd, võiksid ehitada näiteks kangastelgesid või käärlaudu.

Kalmistukultuur lonkab. Hauaplatsid vajavad hooldamist, ent vanemad inimesed ei jõua seda alati teha. Kuidagi võiks korraldada, et keegi neid aitaks.

Võeti üles probleem, et Eestimaa turg on üles ehitatud vaid noorele tarbijale. Keskealised ja vanemaealised pole juba aastaid poest leidnud riideid, mida selga ja jalga panna. Kõik asjalikud eesti tööstused on aga likvideeritud.

Nii mõndagi ilusat ja kvaliteetset saaks ära teha ka kohalikus rahvakoolis. Oma kätega tehtud toode on juba ise väärtus.

Septembri alguses või augusti lõpus tuleb Räpinas ökofestival. Selleks ajaks on kavas teha rahvakoolis kohalikku keraamikat, et vallavalitsused saaksid ka meie tegijatelt tellida kvaliteetseid tooteid Räpina rahvakooli sildi all.

Kerkis üles ka mõte, et metsaveost jääb metsade alla järele jääke. Inimestel võiks lubada korjata seda ja valmistada hakkepuitu. Sellega korrastataks ka metsaalused.

Otsustati, et rahvakool peab jääma eksisteerima ning üle tuleb elada rasked ajad, majandussurutis ning harjunud armsast majast ajutine lahkumine.

Ühiselt otsustati kolida siiski lossi renoveerimise ajaks Räpina ühisgümnaasiumi, ent keraamika töötuba jääb esialgu lossi ning kui mõisahoone saab korda, ollakse seal uuesti tagasi. Leiti ka, et tänu aastatepikkusele tegutsemisele on päästa õnnestunud ka lossi püsimajäämine.

Vabaharidusühendus ja Räpina koduloo muuseum on püüdnud aastaid elu hoida ja juurde tuua Räpina Sillapää lossi.

Räpina Vabahariduse Ühendus on täiskasvanute vabahariduslik koolituskeskus, mis tegutseb 1994. aastast. Koolituskeskuse eesmärk on piirkonna kultuuri- ja hariduselu arendamine ja edendamine. Kooli tegevusest saab lähemalt lugeda http://www.vhy.rapina.ee/.

Toimetas Risto Mets
Tubli ajakirjanik on minu poole päevasest ponnistusest teinud kena ümmarguse loo, aga keegi juba pildus kommentaariumis seda sodiga üle;( ;)
Sellega peab vist lõpuks harjuma!?