Nii hea on, et esmaspäeval ei ole vaja minna seltskonda ja olla piinlikult vait, kui teised muljetavad, mis nad kõik pühade ajal tegid ja käisid ja sõid ja….
Vanasti, kui pidin koolitustel olema uue aasta hakul, siis enamus kolleegidest oigasid, et nad on ennast pühade ajal haigeks söönud.
Hiilisin alati eraldi sellistest vestlusringidest, sest kui lapsed väikesed ja kõik kodus ja mina ainus leivateenija, oli tihti nii, et mul ei olnudki pühade ajal eriti midagi süüa , haigeks söömisest rääkimata.
Ükskord jõuluvaheajal hoovi koristades leidsime lastega prahi seest 10 krooni , siis olime jube rõõmsad ja ostsime kuivained, niis saime jälle mõne päevakese rõõmsamalt läbi.
Nüüd ei ole mul enam nii kitsas, mu kuivainete kapp on abimakaronidest pungil ja kartuleid, mis kokku olen ostnud ei jõua ära süüa.
Järgmine nädal on juba palgapäev, siis saab ehk peale maksude maksmist midagi ekslusiivsemat ka endale lubada;)
Mu kolleegi isa küsis jaanipäeva järgselt, et kas jalad paistes, hääl ära ja kõht lahti - ikka nii pikk trall ?
Millest siis mul jalad paistes peaks olema, arvuti taga istumisest ehk.
Karjunud ma ei ole ja söönud ka mitte rohkem, kui tavaliselt, niiet igav inimene;)
Loen kommentaaridest ja ajakirjandusest, et üks hirmus möll käib.
Ma vist juba vana, mida ma möllan?!
Jaanipäeva paiku olin pikad päevad tööl, nädalavahetusel siis puhkan pikast töönädalast.
Kohe mõnuga.
Homme veel vaba , siis on jälle uus nädal.
Pühkisin harjaga sapakalt okkaid maha , muidu on varsti roheline punase auto asemel.
Mul endal ka vist juba sammal seljas, et võtan hirmus rahulikult kõiki pühi.
Olge mõnusad!!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment