Kurb on

Kummaline on , kuidas mõned juhused ikka tükivad kokku langema;)
Keegi oma käitumisega tuletas täna mulle meelde mu noorusaja kurbi ja ränki hetki, ühesõnaga kurvastas mind väga.
Riivates mind hingepõhjani veel oma ülbe ja ülevoleva suhtumisega
Mõtsin, et elasin siis selle üle, elan nüüd ka;)
Siis olin elukogemusteta habras haavatav olevus, nüüd aga…
Sokutasin täna õhtul oma lapsukese unemaale ja sättisin end teleka ette tukastama.
No tere talv, mulle jäi ette filmike, siuke kergeke, aga mulle virutas hinge pihta, kui hiigelpommiga.
Ses filmis oli muusika, mida veerandsajandit tagasi alati kuulasin , kui olin äärmises ahastuses ja kurbusest nõretav.
Tol ajal oli tihti nii, et kui enam kuidagi ei saanud , ei osanud ega suutnud, panin selle muusika valjult mängima ja röökisin üksi oma korteris nutta, laulsin kaasa ja nutsin, nutsin ja laulsin…
Vahtisin täna siis aga seda filmi ja ladistasin taas nutta, tõeline masohhist!!!
Kaasa ikka vaatas üle õla mind kummalise näoga;)
Nutsin välja need pisarad, mis tookord ehk veel nutmata jäid.
Vaatasin filmi ära, pühkisin pisarad kuivaks ja elan oma põnevat elu edasi.
Kunagisi ammu tehtud vanu vigu muuta enam ju ei saa, aga nendega peab püüdma osata elada.
Ma siis proovin elada;)
Eks olekski liiga igav, kui vahepeal draamat ei saa, ongi viimasel aja kuidagi üksluiselt hästi läinud;)
Elame veel !!!
Olge terved!!