Käisin nimelt oma firma jõulupeol.
Reede hommikul asutasin juba varakult teele, et oma arstilkäigud ära käia, sõbrad üle vadata jne
Kui bussiväljumise aeg saabud, seisis tähtsa näoga kolleeg kuular kõrvas tänava nurgal ja juhtis vägesid, kamandas mind raamatukogu taha ja teisi ka kuhugi …
Lõpuks tuli välja, et buss ikka väljub sealt, kust pidi esialgugi väljuma.
Seadsime end siis reisile ja kui vestlesin enda kõrval oleva kena prouaga, hakkas mind häirima bussijuhi käitumine.
Mida , rääkisime küll üsna valjusti ja sellest polnud midagi, et end ka meie vestlusse lülitas, aga ta keeras end meie poole terve ülakehaga, tee ja bussi saatuse hooleks jättes;(
Minukene, kes on ühe bussiõnnetuse kord üle eland, läks selle peale üsna närviliseks ja tegi ka juhile sel puhul mürgise märkuse.
Mõnda aega see isegi aitas.
Ja ühel hetkel käis bussis kui püssi pauk ja mingi õudne susisev madu hakkas bussijuhi tagumiku all tööle.
Bussijuht, siis helistas igale poole, ise teise käega rooli keerates ja siis veel vastu tulevaid busse tervitades.
Muidugi ei olnud tal käed vabad süsteemi, ta hoidis telefon kõrva juures terve labakäega ja tekitas oma käitumisega õudust minus.
Keegi pidi talle siis telefoni teel mingi numbri andma, kust ta abi peaks saama.
Mina kargasin püsti, valisin oma telefoniga numbri ja panin telefon kõlari peale , aga ta ikka ei saanud niisama rääkida, kuigi ma hoidsin telefoni tal üsna lähedal, ta pidi kohe seda aparaati kogu labakäega rabama ja samal ajal juhtides ja lehvitades.
Sai nõu kätte ja mina istmel tagasi, aga ei saa turvarihma enam kinni .
Avariiline buss ja avariiline juht.
Kohutav !!!
Žongleeriva roolijaga ja telefonisõltlasega ja lehvitamisega meeletu bussi susina saatel jõudsime lõpuks õnnelikult kohale.
Pidu oli meeleolukas, toidud maitsvad ja uued ja vanad tuttavad toredad.
Toakaaslane oli väga vahva: imekaunis noor daam ja ikka väga vahva eelmiste aastate kogemustega võrreldes.
Mingil hetkel ma lihtsalt kustusin ära , magasin oma hotellitoas paar tundi ja siis enam und ei tulnudki.
Lahkusin saalist viimaste pidutsejatega, kolasin mööda hotelli, sõitsin liftiga üles ja alla…
Lobisesin retseptsioonitöötajaga, kes osutus väga vastutulelikuks ja toredaks inimeseks.
Kell 7, kui restoran avati, olin rõõmsalt hommikusöögi lauas.
Seal aga oli napakas naljakas värk.
Tegemist oli rootsi lauaga, et kandikuid ei olnud, toidu sai lauale tassida üks haaval.
Panin endale midagi söödavat lauda ja kui lisaks toodud asjadega tagasi saabusin, oli laud koristatud.
Ja seda ikka rohkem kui kaks ja kolm korda.
Nii et mingi 4-5 korda kaeti mulle laud uuesti.
Mingil hetkel otsustasin ennast enam mitte toita ja toakaaslast kiusama minna, et ta ka kenasti kõhu täis saaks ja õigel ajal bussile jõuaks.
Sama buss ja sama juht;(
Ja väga jutualdis ja ülakeha keerutav ja jälle oma telefoni kütkes;(
Appi!!
Umbes 10 kilomeetrit linnast väljas kukkus buss röökima nagu tulistataks ta esiotsa automaadist.
Segavate esemetega žongleeriv juht, lisaks sadas kogu tee mingit soppa alla, vastutulejad loopisid meid veel kõige sellega mis tuul ja hoog üles tõstis nii, et buss iga kord selle käes vibas, lörtsine sopane tee, tihe liiklus, minukene närvihaige oli koguaeg oma ingleid tülitamas.
Kohale jõudes tänasin juhti, et ta meid eluga kohale toimetas, aga soovitasin, et ta endale käed vaba süsteemiga telefoni jõuluvanalt telliks, et see oli ikka õudne vaadata, kuidas ta me elu ohtu seadis telefoniga suheldes.
Ole sa kui kogenud tahes, aga juhtuda võib igaühega.
Mille pagana pärast siis sõiduajal telefoniga tegelemine keelatud on?!
Ma olin sest kõigest nii väsinud ja kurnatud, et Räpina bussis vist norskasin kogu tee.
Seiklus missugune, elusalt tervelt kodus ja vääga tige.
Kodus ootas külm ja segamini tuba: kassid olid piima paki lauale pikutanud , see siis haises ja niisutas lauda, põrandat ja midagi veel.
Käratasin meestele, et miks see ja teine asi nii on nagu ta on ja kui nad kohe siputama ei hakka hoidku oma nahk;)
Õhtu tõi magusa une, öös viriseva lapse, pühapäev pannkoogi hommiku ja teler armastatud näitleja mu kohvilaua kõrvale.
Päev ongi kuidagi roiutavana möödunud
Homne toob jõulunädala kätte ja veel mõne peo.
Olge terved ja kaunist aega!!!
No comments:
Post a Comment