Ühe mõttetu vanaeide soigumist pole mõtet kuulata,
et oma tähtsaid mõtteid mitte lasta segada?!
Üks noor inimene ongi oma tarkuses nii tark,
et ringi vaatamine tuleb kahjuks???!!!
Kui min olin noor harrastusnäitleja, ahmisin endasse kõike ja kõiki, ses tundsin, et kõik kulub kunagi marjaks ära.
Vaatasin inimese tänaval, teatris, kinos, kohvikus: kuidas keegi istus, astu, rääkis …
Tänapäeval on noored nii targad juba iseenesest, et neil on tarvis käia silmaklappidega, et jumala eest maailm nende tarkust ära ei segaks.
Kui keraamika töötoas käin oma asjakesi nikerdamas, siis pean istuma hästi nurka, kuhu keegi eriti ei trügi, ses igaühe töö on teise omast tähtsam. Tuleb ronida teistest inimestest üle ja trügida, sest teiste töödele võib peale astuda, enda oma on ju tähtsam.
Viimane kord, ei saanud ma oma nurga kohta ja olin täitsa hädas, kogu aeg keegi ronis üle mu pea, seisis mu selja taga häirivalt ja trügis mu töö otsa. Kui hoiatamine ja rääkimine enam ei aidanud , hakkasin trügijate reisi puurima pöidlaga, et nad mu värske märja ja õrna töö otsa oma kehadega ei suruks;)
Kuidas me ometi oleme nii enesekesksed, kuidas me ometi ainult endaga oskame arvestada?!
Panen ka käed puusa ja kisan, AGA MINA!!!!!??????
No comments:
Post a Comment