Sain aasta vanemaks , aga mu kaitseinglid ikka passivad põõsa taga ja ei tule ega tule mu ligi tagasi;)
Olemine on ikka raskevõitu ja kurnav.
Mõtsin , et käin ujumas, et siis läheb paremaks.
Mu reisikaaslaste hulgas oli inimene, kelle negatiivsus ja pahatahtlikkus tegi mind lausa kurjaks ja veel haigemaks. Küll ta kommenteeris teravalt tänaval liiklejaid, küll oli ütlemist ühe ja teise inimese suhtes.
Kas olen haigusest nii kurnatud , et naljasoon on mind maha jätnud, aga tema kurjad naljad eile mulle peale ei läinud
Basseinis ka virutas ikka möödaminnes teisi nuudliga vastu pead.
Muidu oli basseinis mõnus, hõljusin rõõmsalt ringi oma õhkõrna ja kerge kehaga ;) ja hoidsin oma sõbraga omaette ning „naljanina“ nuudlihoobi eest basseini keskele.
Ihkasin peale basseiniskäiku vaid sooja toa sängi rüppe, aga üks ja teine asjalugu segas mu plaane.
Tundsin, et olen muutunud pahuraks ja kiuslikuks vanainimeseks
Lõpuks kui kõik kodused ka rahu jäid ja magama keerasid, oli uue päeva number juba kukkunud ja minul unetus lisaks köhatamisele ja raskele olekule kallal.
Põssutan siin öös ja ei leia asu.
Olen magatanud läbi kõik elamise magamisasemed , aga ükski ei ole mu ihuperi.
Vaatan netist posu ilusaid pilte, teen sooja piima ja püüan oma keha magama panna
Homme tuleb parem päev?!
Olge terved!!!
No comments:
Post a Comment