Sunday, September 23, 2012

Septembrikuus on kõik nüüd uus;)



Olen alati seda meelt olnud, et poisid saavad hiljem kooliküpseks, see  on mu aastate pikkune  õpetaja nägemus ja isiklik kogemus ning selle veendumusega on paljud kasvatusteadlasedki nõus. Üks näide õpetajate lehest http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=7921
Nii hea on soovitada  poiss hiljem kooli panna, aga…
Mu vanem poeg sai kenasti  septembris 8, kui esimesse klassi läks, teise poisiga läks natuke jamasti,  oli  veel  selgelt meeles see meditsiini töötajate ja õpetajatega sõdimine vanema poisi puhul ja  noorem poiss sai kergekäeliselt kooli pandud seitsmeselt, juulis sai seitse ja septembris läks kooli.
Ta oskas arvutada, kirjutada- lugeda, ka ennast riietada ja muidu teenindada, aga ta oli nii tita.
Vajas päevast und ja  soovis palju mängida.
Mul ei jagunud jaksu kohalike  arvamusliidritega  jagelemiseks ja tegin oma pojale liiga, pannes ta liiga vara kooli.
Poisil hakkasdi kohe probleemid, igatses lasteaeda tagasi ja hiilis voodi aluseid pidi kodus, et ma teda kooli ei saadaks. Mul tekkis võimalus panna ta waldorfkooli ja see mu lapse päästis. Kui  tavakoolis oli tekkinud trots õpetajate ja õppimise suhtes, siis  Rosmal läks poiss lahti.
Punnitasime, mis me punnitasime- sinna käia ja kallist õppemaksu maksta, aga  ma ei taha ära kiita, poisist sai asja.
Kui ta oleks jäänud tavakooli ja pisikesse külla, oleks ta tollaste  probleemide lahendamisteta  praegu ehk poe taga  õlletav  torust alla lastud joodik.
Nüüd,  kui tal on tarvis minna sünnipäevale,  võtab ta paberi ja pliiatsi ja poole tunniga on kingitus valmis.
Kui ta vaid tahaks, õpiks ta  viitele, sest põhi on all ja andekusest tal puudus pole.
Sellel sügisel rabas meid ebameeldiv üllatus,  mu pangaarve polnud makse ära maksnud, kui hakkasin asja uurima,  tuli välja, et mu eelarves oli  pea 40 eurone auk.
Pensioniametist sain siis teada, et ma olen sünnitanud valel kuupäeval, kui  pesamuna oleks sündinud 1. septembril, saaksin tema pealt toetusi õppeaasta lõpuni.
Kuna aga ta sai  19  13. juulil, tal  toetuste peale enam õigust pole, kuigi õpib veel üldhariduslikus koolis.
Nii et soovitus poiss aasta hiljem kooli panna on  kulukas ettevõtmine, topime kõik lapsed korraga kooli, sest muidu me ei tule ju rahadega välja,  lapsest siis kama kaks?!
Me saama hakkama, poiss on vähenõudlik, on nõus käima koolis ka lapitud pükstega, on nii tugeva vaimuga, et narrimine teda ei kõiguta, aga kõik poisid nii tugevaks kasvada ei saa, kõigil lastel pole võimalust algklassides käia tublis erakoolis.
Minul pole midagi enam vaja, käin vanades pulstides,  kui need kaotavad  kaubandusliku välimuse, lõikan kulunud koha välja, õmblen terve lapi asemele ja käin edasi.
Helistan vähem ja   söön vähem, vald lubas koolitoiduga ka aidata, aga miks ma seda kirjutan on see, et teised, kes hakkavad poegi hiljem kooli panema, peavad mõtlema, et kas nad on  majanduslikult nii sõltumatud, et neid koolitoetuste puudumine ei kõiguta.
Olge terved ja kaunist sügist kõigile!!!

8 comments:

sille said...

Kui paljud vanemad oskavad oma rahalist seisu nii kaugele hinnata? Kui minu lapsed väikesed olid, siis olid meil ka vahepeal rahqalugemise aastad. Nüüd, kus nad suured on, on elu palju pingevabam. Selle järgi otsustada ja oma laps varem kooli panna on ikka väga imelik. :)
Kõik loodavad ju, et elu ikka paremaks läheb. :)

joanamari said...

tegelikult on see hästi oluline poisi arengule, kuidas tal läheb algklassides
ajal mil laps teab , et maailm on hea, ta seda ka on ja tal eduelamus tekiks ja arusaam , mis tast seal koolis tahetakse
see 19 eurot on muidugi narritamine, kui oli 300 krooni , siis midagi selle eest sai, aga nüüd küll on küsimus, mis sellega teha üldse annab
mina jäin kahekordsest lasterahast ilma, sest olen ka lisaks vanemaks olemisele puudega lapsevanem
( loe lapsevanem, mitte lapse vanem;))
Aga alati tuleb toonitada seda, mis sul on , mitte seda, mida pole
mul on psüühiliselt stabiilne poiss, andekas ja uhke kui noor jumal aga virkusega on nagu on ;)

Emmeliina said...

kolmas meie neljast pojast läks sellepärast ametikooli, et seal maksti väga hea õppeedukuse puhul 600 kr. kuus õppetoetust ja osalist söögiraha ning omavalitsuse poolt sõidutoetust. Kuna oli tark poiss, siis hakkas ka kooli kõrvalt tööle. See oli suur abi, sest muutusime koos abikaasaga uue riigi ehitamisel ja nelja lapse kasvatamisel-koolitamisel mõlemad santideks.
Õnneks nüüd on kõik see möödas ja kõik neli tublid tööinimesed siin riigis.
Ka sinul tuleb varsti see aeg ja kõik läheb kergemaks.

joanamari said...

Tänan Emmelina hea sõna eest ja tunde eest, et pole üksi hulga laste kasvatamisel sandiks jäänud;)
minugi üks poistest käib ameti koolis ja ütles, et peab hinded korras hoidma, siis saab natuke palgale lisa stipi näol
kui tema 12.klassis käis,siis tundus ka tee püsti ees olema
need poisid tükivad mul, kui ühendatud anumad olema , et kui ühel tubli periood, siis teiselt oleks nagu midagi ära võetud ;)

Hundi ulg said...

Kõik tuleb nii tuttav ette... Nii minevikust kui olevikust. Üks mu poistest sai samuti liiga vara kooli pandud. Waldorfist polnud siis veel keegi kuulnudki. Õnneks jätkus poisil hiljem sedavõrd palju sisemist jõudu ja intelligentsi, et poolikuks jäänud haridusele vaatamata on igati tubli ja paljulugenud mees.

Ja sellel suvel oli mul jällegi uus suveabiline. Sain ka selle meeter üheksakümnese aidata septembris järje peale ehk siis ametikooli. Ka ettevõtmise finantspool on jäänud jällegi minu peale. Poisi "oma" raha on see 19 eurot. Rohkem ta kodunt ei saa, sest seal veel "sada" suud söömas. Aga ainuüksi ühikakoht maksab 42.
"Kurat, oli mul, vanal mehel, pensionäril ja invaliidil, seda kohustust võõra lapse suhtes taas endale võtta," taban end mõttelt kui ei suuda endale rohtusid välja osta. Ja siis jälle mõtlen, et eks kuidagi ikka saab. Ühega ju see asi õnnestus ja see eelmine poiss on juba jalgadel.

Vana hunt on mõtetes Sinuga, Jonamari.

joanamari said...

Meie peres kasvab veel üks poiss
Kui talt küsid, kui vana oled, vastab pool kuus;)
Tütar õpib ülikoolis ja lapse isaga elu ei laabunud
Laps siis kasvabki vanaema-vanaisaga
See poiss on tõeline vanaisa fänn, hommikul minnakse koos lasteaeda, õhtul peab teki peale panema just vanaisa
Vanaisaga käiakse koos poes, vanaisaga tehakse koos puid
vanaisaga mängitakse ja müratakse
Hommikul esimene asi on vanaisa voodijalutsis ärgata, teleka multika saatel
Vanaisale tundub, et ta on liiga vana kasvatamaks nii väikest last, aga selles lapsepõlves on erilisust ning päikest ja soojust kui su kasvamise kõrval on üks muhe taat
Vaatan seda kõrvalt rõõmsa kadedusega;)
Kui mina olin laps, siis üht vanaisa ma eriti ei kohanudki, teine hoidis minuga kiivalt distantsi, isal polnud mu jaoks kunagi aega...
Nüüd, kui ema ammu pole, on me suhted kuidagi soojenenud, aga lapsepõlve vajakajäämist ei tee enam ju tasa.
Soovin, et mu lastelastel oleks ikka hea ja lahe suhe oma taadiga ja kui Hundi ulg jaksab olla kellelegi veel ja veel toeks on ju eriti vahva;)

Emmeliina said...

joanamari, see vanaisa jutt puges hinge. Ütlen ausalt, et kogu oma isekuses ja "kass, kes kõnnib omapead" olekus olen enda kooselu säilitamise üheks alustalaks pidanud seda, et lapselastel oleks vanaisa.

joanamari said...

emmeliina,see vanaisa asi ongi ,et mõned mõrud pillid minagi alla neelan,
sest see vanaisa värk on ikka nii oluline
ja vähe on ju neid, kel on vanaisa, need mehekesed meil ju tükivad ruttu kuluma, õudusega loen, et üks mu eakaaslastest ja mu esimese abikaasa sõpradest jälle insuldiga haiglas, teine manalateel, kolmas ...
mõned asjad, mis häirivad, jätan ütlematagi , et seda taati ikka jaguks
narr ikka uurib , et mida ma tast saada tahan, et teda kiidan;)