Oeh, kuidas sai palju
vaeva nähtud selle valmistamisega.
Ja nüüd oleme nii haiged sest söömisest.
Mida sa edvistad, et
sul oli palju süüa.
Mul ole kunagi nii palju süüa, et ma saaksin end haigeks
süüa.
Olen kogu aeg pidanud lugema vorste ja leivaviile, et
kõigile jaguks.
Sa oled ise süüdi.
Kui sul pole süüa ja su lastel.
Miks sa aiavilja ei kasvatanud.
Miks sa sisse ei teinud konserve.
Mida sa lehmatasid terve suve, et sul polnud midagi!!!!!
Mida ma siis lehmatasin?!
Olin 24/7
lastekarjas, 10 -12 tundi tööl.
Siis tulin koju, kütsin, keetsin, koristasin…
Laupäeval panin
varahommikul tule pliidi alla, pajad veega pliidile…
Kaks poolautomaat pesumasinat
tööle ja terve nädalavahetus oli
sisustatud.
Pliidi alla tuli, masinad töösse, hommikust õhtuni tõstsin
pesu ühest masinast teise+ lastele süüa, õpetusi ja juhatusi ja elamise üldkord.
Terve nädal kuivatasin ja laupäeval hakkas uus ring.
Miks ma konserve ei teinud?!
Millest?!
Marju õunu mul polnud.
Juurikad, mis kasvasid aiamaal, said kohe otsa, kui nad
valmis said, kui keegi neid ära ei varastanud või pooltoorelt laiali ei pildunud..
Ise oleks istunud
konservi sisse?!
Palk oli imepisike, jagus vaevalt maksudeks ja igapäevaseks
toiduks.
Ma olin süüdi, et sünnitasin hulga lapsi?!
Õmblesin külale kartuli ja liha eest.
Õmblesin lastele, endale…
Midagi pidi ju selga
panema…
Midagi pidi ju sööma.
Miks sa tahad oma
tütardest teha mingeid erilisi printsesse?!
Aga nad olidki mu printsessid!
Miks su lapselapsel pikad juuksed on?!
Käärid kätte ja maha!!!!
Miks ma peaks?!
Miks sul kartulimaa söödis?!
Miks sul kasvuhoonet pole?!
Kes mul seda siis teeks?!
Läheb rooman seal vagude vahel?!
Ise oled süüdi, et ei saa, mis sa sööd nii palju, et nii paks
oled.
Vot kaevad maad, siis kaob kõht ka ära.
Ah liigesed haiged..
Mida sa siis sööd ja magad, et nii paks oled.
Appikene!!!!
Teen mis suudan, paari
tunni kaupa, teen nii kaua kui nõrkema hakkan, valust ja väsimusest.
Siis puhkan tunnike ja pusin edasi.
Ma ei hakka oma lapsi koju kamandama, et tehke maad, tehke
kasvuhoone, et emme saaks põllunaist
mängida, nii nagu teised.
Saaks siis kuidagi selle põllu maha tehtud.
Siis oleks häda et ei jõua rohida.
Ei jõua kasta.
Ma teen ikka seda, mis
kondile sobiv on.
Kuidas sa siis saad.
Ostan poest .
Kui raha ei ole, siis ei osta.
Ja ei saa hädaldada, et oi kui palju ma sõin, justkui kiideldes,
näed mul on ja sul ei ole.
Elage oma elu nagu oskate ja ärge toppige oma malle teistele kaela.
Nagu mu mees ütleb,
et oma kloostri kommetega võõrasse kloostrisse ei minda.
Mulle väga ei meeldi, kuidas inimesed tänapäeval riides
käivad, pekid kõik näha ja kui pekke ei ole, siis kitsa pesuga kõik ihu kinni nööritud kui sink.
Ma ei lähe kellelegi juurde, et miks sa nii ja nii riides
käid.
Kui ei meeldi, ei vaata ja kui midagi ilusat näen, kindlasti
kiidan.
Elu on imeline,
maailm on põnev ja iga päev on kingitus.
Ahmisin pühade ajal
endas kõike seda ilusat, mis telest näidati: muusikat, tantsu filme, et minna
tantsides läbi elu ja naeratada.
Olge terved, elage ise ja laske teistel ka elada.
9 comments:
Ma ei taha midagi paha öelda, Sa oled mulle meeldima hakanud. Aga viimasel ajal on Su kirjutised kuidagi väga negatiivsed. Kuidas saab olla, et Su ümber on kogu aeg vaid negatiivsed ja halvad inimesed? Vähemalt selline mulje jääb mulle (kui võõrale) Su kirjutistest.
Ja iga soovituse peale on sul alati mingi põhjus, miks seda teha ei saa. Eks inimesed ikka kipu õpetajma ja soovitama kui näevad midagi, mida saab ka teisiti teha.
Ka mina olen vahepealsetel aastatel väga raha lugenud (üksikemana kolme last kasvatanud töötades lasteaias ja üürikorteris elades), aga ma ei saa tagantjärgi küll öelda, et me näljas oleksime olnud või suutäisi lugenud. Ja mind on ümbritsenud alati toredad inimesed, kes on küll õpetanud, aga nende õpetustest, soovitustest on ka kasu olnud. Vahel ise ei tulegi mingi asja peale, kõrvalt on parem näha. :)
Ja üks asi veel: ma ei saa aru, miks on Sulle nii vastuvõetamatu, et lapsed aitaksid sul näiteks kasvuhoone teha? Kas ei ole loomulik, et pereringis üksteist aidatakse? Iseasi muidugi, kui sa lihtsalt ei taha kasvuhoonet. :)
Head uut aastat muidugi ka! Rõõmsamat! :)
Sille, pole midagi Marju nii negatiivne ... Tal on veidi hing haige, ent ta on väga tubli ja hakkaja. Loodame, et uus aasta on huvitavam vanast. Parimat teile kõigile !
mul ei ole midagi selle vastu , et mu lapsed mulle kasvuhoonet teeks, aga ma ei taha neid koormata kohustustega, ilma milleta ma väga hästi hakkama saan
ma taha elad nüüd, kui lilleke
olla oma lastele lahe memm, kes ei vingu, et tea peate seda ja seda tegema
miks nad peaksid sõitma tallinnast mulle maad kaevama, et ma saaks mängida põllunaist
ma kasvatan rõdukastides natuke rohelist ja sellest mulle piisab
poes on kõike saada ja mitte hirmus kallilt
need kel on lihtsam see aiapidamine ka pakuvad asju müüa või vahetada
ma olen seda meelt, et pole vaja nuineljaks , vere maitse suus roomata mööda aiamaad, sest teised seda teevad ja mina ei tohi kehvem olla, saagu või sitem :)
mõnele on lihtsalt raske leppida et keegi teine teistmoodi teeb :)
Head uut aastat! Eelkõige soovin Sulle tervist, seda kõige kallimat vara. Küll siis muu tuleb nii nagu lükkad. Siiski imestan Su tööjõudlust st. pikki tööpäevi. Mina küll ei jaksaks. Teen tavainimese tööd st. lähen kodust veerand kaheksa ja koju saan kuueks. Olen siis nii väsinud, et ei kujutaks ette 58 aastasena ja osalise töövõimega, et peaksin veel laste eest hoolt kandma. Need neli on meil suureks kasvatatud ja hariduse kätte saanud. Kes soovis tasulist kõrgharidust, see pidi ja peab juba ise siputama. Lapselapsi on meil seitse.
aiamaa ja kasvuhoone kohapealt olen Sinuga päri - kui ikka tervist pole, siis pole vaja.
Aga see alevirahva haukumine lase ühest kõrvast sisse ja teisest välja - väike koht ja kõigil on ilmselt piisavalt vaba aega teiste eludega tegelemiseks.
Ühesõnaga nagu noored ütlevad: investeeri enda tervisesse, see on kõige tähtsam!
tänan Emmelina
mul ei ole need päevad nii pikad
mu tööpäev ametlikult on neli tundi
teen selle ära, siis pikutan
siis teen lõuna
ja siis jälle pikutan, kui päevaplaan lubab
siis teen õhtusöögi ja siis jälle pikutan
siis teen mingi kerge eine, õhtul hilja enam ei vaarita, jagan mingit jogurtit või midagi
siis jälle voodisse
kui ma siis mööda maja liigun voodist pliidini, pliidist külmkapini, külmkapist kraanikausini, kraanikausist söögilauani jne
korjan koristan, säen, silun
muidu kasvaks elamine nii umbe, et ei saaks astuda ei istuda
ühesõnaga olen üks voodiloom
vanasti tegin seal voodis ka mingit näputööd, viimasel ajal isegi ei loe enam, lihtsalt ei jaksa
elan nagu saan
rõõmustan, et on voodi, kus olla saab, et tuba soe, et on külmik kuhu saab asju panna ja võtta, teen aga mööda minnes kapi lahti ja vaatan: mul on süüa :), rõõmustan, et kraanis on soe vesi, pesen ikka möödaminnes mõne asjakese ja jälle rõõmustan, et sai midagi tehtud, kasvõi natukene, olen rõõmus, et kodus on väike inimene , kellele saab armastust ja õpetust jagada, rõõmustan,et on kassid, neid kohates maja peal võtan neid ikka sülle ja kallistan ja silitan, kui enam eijaksa, puhkan natuke ja siis jälle edasi
hommikul teen silmad lahti ja rõõmustan - näe jälle antud üks põnev päev
kirjutasin oma blogisse vanaemade loo. kena oleks ka Sinu kommentaari lugeda :)sest sul on mida öelda selle teema kohta.
Võin vabalt öelda, et olen üsna kehv vanaema
Ma ei suuda poolt seda, mida suutis minu ema
4 korda päevas süüa teha
Elamine puhas kui prillikivi
Aiamaa korras loomad hoolitsetud
Lapsed puhtad ja korras ja tegeldud, luges joonistas meisterdas ja laulis nendega
Kõik käis nagu kellavärk
Tunnike peale lõunat ta puhkas ja siis tormas edasi lapsed kell 9 voodisse ja siis veel luges paar tundi, varahommikul jälle jalul.
Mina nii palju ei jõua ja loodan, et olen ka kauem oma lastega maa peal kui mu ema.
Mina panin lapselapse lasteaeda ja mitu korda olen mõelnud et oleks ma jaksanud ikka ise temaga tegeleda
Täitsa jama on tema käitumise ja keelekasutusega.
Kodus oli ta palju parem laps.
Aga siis oli nii, et mul enda jaoks ei jagunud aega ega ka puhkamiseks, olin kui orav rattas ja paras närvipundar.
Nüüd on päevad igaühe oma tegevusteks ja õhtuti ja nädalavahetustel saame pikemalt kokku.
Tööl ma enam käia ei suudaks olen selle kodus olemisega nii viletsaks muutunud.
Pikka päeva tööl olla ma ei jaksagi enam, muudkui sutsutan, tunnike üht asja ja tunnike teist.
Kui lapselapse paar päeva ära oli kodust, siis tagasi tulles avastasin , et kui armas ta ikka on.
aitäh kirjutamast
Post a Comment