Uuh
Äkki hakkas mu varvas valutama.
Nad mul valutavad koguaeg,
aga seekord oli midagi väga valesti.
Üks mu keskmistest varvastest oli äkki vahetanud värvi ja hoidku jumal
selle eest, et midagi tema vastu läheks, tekk või lina või kassi pehme kasukas,
silmist lõi tuld välja.
Tatsusin mööda maja
ja tundsin, et keha küljes on mingi asi, mida ei saa maha visata ja mis halvab teda üleni. Liikumine oli peaaegu, et võimatu.
Hommikul vedasin end voodist välja, sest kohustused ju. Lapselapsuke sai
aasta vanemaks ja elu voolab omasoodu, minu hädadest hoolimata.
Poisike oli rõõmus ja elevil, laulsime pojakese üles, vanaisa
kätte sokutasin kinkide koti, laua
katsin vanavana täpitassidega, mehi kamandasin kooki ostma.
Issi saatis sõnumi, et
ta kooki ei saanud, siis vanaisa tõi uhke vahuse tordi. Küpsetasin veel mitut sorti muffineid, ise ikka üha enam ja enam liibates.
Lõunaks tõime poisi lasteaiast koju , istusime neljakesi ümber
piduliku lõuna laua ja mekkisime soolast ning magusat.
Pojakene puhus küünlaid nii, et põsed punnis, tordiküünlad
olid sattunud sellised, mis muudkui jälle süttisid järelejäänud sädemest. Poiss
rõhus pidulauas aga ainult eriti magusa
peale ja korjas õhinaga tordilt
šokolaadi seeni oma põskedesse. Pärast
koosviibimist läksid isa ja poeg linna ,
et siis seal hambaarsti külastada.
Sain kuidagi kõik
need sündmused ära lohistatud oma varbaga, mis valutas, paistetas, punetas ja
kogu keha vaevas. Kui sünnipäevalised lahkusid, viskasin end korraks pikali, sest väsisin miskipärast palju
kiiremini ära, kui muidu. Jäin isegi natukeseks tukkuma ja kui siis ärkasin, avastasin, et asi on ikka päris
hull, et ma ei saa üldse nagu jala peale.
Kuna esmaspäeviti on mul kantritants, tahtsin ikka tantsima minna ja mees ka ütles, et ära jää
koju jalga valutama vaid proovi ikka minna, liigutamine on hea. Öösärgis nagu
ei saanud ju minna aga see riide panek oli selline vaev, varba ümber sukka
toppida oli ikka õudne, aga väljas ju talv ja lumi ja… Ei saa ju
paljaste varvastega.
Sain põlviku topitud kuidagi jalga ja sandaleti ka peale,
aga kuidas saab siis teise jala kinni, kui
esimese peal seismine paras number. Punnitasin ja kaperdasin ning pusisin kuidagi
jalad kinni ja avastasin, et ülakeha riietamiseks on vaja üles minna teisele
korrusele, all nagu polnud asjalikke
esemeid. Trepi ületamine ei olnud enam nii lihtne, kui hommiku poole,
oleks nagu üheküljega halvatud, kuigi valutas vaid üks varvas. Iga aste oli, kui
hirmus ületamatu takistus.
Sain siis ikka üles ja alla käidud, aga kõik see võttis
kuidagi topelt ja rohkem aega, kui muidu. Vedasin end autosse ja autost siis ratastooli ja
tooliga saali ja oli tunne, et täna ma ei tantsi seal midagi, kogu mu veri on
ühes varbas ja muuks pole nagu ajusidki enam. Hakkasin pihta, püüdsin olla
kohal siin ja praegu ja mitte mõelda oma varbale. Isegi mingiks ajahetkeks vist
õnnestuski ja korraga , kui olin hoos keerutamisega siia
sinna ja muusikasse, käis varbast läbi ragin ning tekkis hetkeline nagu
kergendustunne.
Kojuteel käisime poes ja see oli üsna vaevaline, pea ei töötand, ihu ei kuuland
sõna, lohistasin end mööda poodi ja ei saanud aru, mida ma seal üldse teen ja miks ma seal ometi olen, lõpuks jõudis ajudeni, et mu ihu ihkab piima
ja piima tooteid ja mineraalvett , ladusin need korvi ja vinnasin end koju. Kodus
manustasin õhtuse eeluneeine ja langesin linade vahele. Hommikul tööle hakates
avastasin, et mul on ikka keskmise varba asemel justkui 7 vastikult tundvat varvast, kõndida
veel pole väga proovinud, sest töö hoiab paigapeal kinni, aga uurisin netist,
et millest see võib olla ja mida siis tarbida. Olin intuitiivselt õigesti valinud piima ja mineraalvee ja
proovin siis edasi neid tarbida. Oma harjumus süüa ube ja herneid tuleb vist
mõneks ajaks kõrvale heita ja liha mul
niikuinii kapis pole ning raha, et
juurde osta.
Igatsen juba basseini, loodan et saan oma hädadele veest leevendust.
Olge terved ja tundke rõõmu ajast, mil kusagilt ei valuta :)
pilt pärit siit http://liisublogii.blogspot.com/2011/03/jaisus.html ja siit http://www.lotteshop.eu/lotte-sunnipaevakaart-7
2 comments:
Varvas varbaks, aga nii koledasti ei tohiks ükski asi valutada. Soovitan ikkagi ka arstiga nõu pidada.
Muide, jutustad väga emotsionaalselt.
helle
Tänan Helle
mu varvas annab juba elada
iga asi möödub :)
Post a Comment