Tuesday, November 25, 2008

nüüd on mu tuba tuuletu

Mu tuba on uue näoga
Enne tükkis talvine tuul mu magamiskambri hommikuks külmaks lõõtsuma
Aga täna tuli mu kallim ja plaasterdas akna ära
Klaasipind on nüüd küll välja ja sisse vaatamiseks ahtam, sest klaasi ja raamivaheline pragu sai ka plaastrid peale
Aga lootus hommikul soojemas toas ärgata kui varem, kaalub selle kitsaskoha üles
Kui palka saan, ostan aknale mingi valgustuse, siis ongi jälle veidi valgem see olemine
Peaks õmblusmasina ka põrandale tõstma , oleks ka valgem
Kohustuse mu vastu täitnud tatsas mu kallim oma memme juurde ööd veetma
Sest siin ei saa ju magada
Üks väike mehe hakatis kontrollib igal öösel iga tunni tagant meie olemasolu ja kui me talle ei taipa vastata on kõva kisa lahti
Aga iga tunni tagant kellegagi juttu ajada segab ikka une ära küll
Nii vahva on, kui mu kallim tuleb ja teeb mingit tööd kodus ja kallistab pisipoissi, tantsib temaga ja võimleb, suhtleb suurte poistega, arutab tehnikaküsimusi nendega ja siis tõuseb püsti ja ütleb, et mul nüüd kohustused tänaseks täidetud ja tatsab minema
Hommikul kui memme juures on ööbinud helistab, et kuidas magasite ja lõunaajal saadab sõnumeid messinseri, et mida poest vaja
Kui akna kleepimine käis, siis Tormi ka oli nagu asjaline töö juures abis: pakkus kõiki võimalikke ja võimatuid tööriistu vanaisale, ise ette tänades
Ühel hetkel väsis nii ära, et sättis end hälli ette pikali, pepu püsti
Panin ta siis hälli ja seal ta nüüd tossab, vahepael mind hõigates ja läbi une naeratades
Nii see öö siis saabub mu nüüd tuuletusse tuppa, öiste filmide ja Tormi une hingamisega
Homme on rännakute päev, tuleb pugeda „mati“ kaissu ,siis jälle jaksab

Sunday, November 23, 2008

lumine kesköö

Sai küpsetatud
Äragi maitstud
Lapsed magama kupatatud, mailbox roogitud
Nüüd võib ise paar tundi magada, enne kui tööposti otsa end jälle upitan
Uus nädal ju algab ja kella neljast viiest pean juba tegutsemas olema
Lumekleit on männil nii raskeks läinud, et mänd tükib lausa aknast sisse oma okstega, nii kummargile on raskuse all vajunud
Oksad on vastu klaasi surutud nagu tahaks tuppa sooja põgeneda tormi eest
Poirot otsib telekas mõrvareid kusagil kõrbes
Ilusad näitlejad , kaunid interjöörid, huvitavad situatsioonid…
Nii ma seda silma ja vaimu siin teleka ees nuuman
Lugeda oma haigete silmadega ei jaksa kuigi tunnen sest ammu väga puudust
Aga palgapäev toob ehk rohtu ja tervenemist koos sellega
Siis saan taas oma elu kõige suuremad armastused taas öökapile seada ja nendega mõnusaid hetki veeta enne uinumist
Seniks põhiliselt kuulan mis teler mulle koju toob
Poirot hakkab otsi kokku tõmbama nii minagi, sest hommik tükib mu tuppa tulema liialt ruttu

talvehõnguline tormine pühapäev

Nii hea on kui su õel on laps
Kui on tuju , siis mängid temaga ja kui ta juhtub ennast täis laskma, saadad ta mähe kaenlas vanaemale koristada

Nii hea on kui su lapsel on laps

Oled temaga niikaua kui jaksad kui enam ei jaksa, annad lapsele ta tagasi või teistele lastele kantseldada

Tormi tuli ülakorrusele mähe kaenlas ja kakahais kaasas

Kavalad onud olid talle puhta mässu pihku pistnud ja üles kupatanud, et ebameeldivast kohustusest pääseda

Nüüd ma naudin ilusat puhast last ja poistele teda enne ei anna kui ise enam ei jaksa

Istub teine nunnu näoga mu voodiserval, kõlgutab jalgu ja pugib kotletti

Tegin ta ilusti puhtaks, panin riidesse, sest ta oli siiani pidžaamas jalutanud ja otsisin ilusa mõnusa mustriga kampsuni talle pööningult selga

Ta pisike keha oli allkorrusel olles kuidagi jahedaks läinud

Väikesed sõrmed ja varbad olid täitsa külmad

Kampsun on veidi suur, aga siis ongi hea sinna põlved sisse kerida ja memme voodiserval videvikku pidada

Pärmi panin kerkima, ehk saab täna kodust saia

Ootame kuni leivaahi köetud saab ja siis lähme seda katsetama

Lumises kleidis mänd vaatab aknast sisse ja sadu teeb seda aina kaalukamaks

Soojas toas on mõnus talve nautida ja tormgi kui ta mu katuse rahule jätab võib õues möllata, toas on mul ju oma torm;)

Kes vahel ka vaikne oskab olla

Praegu küll tantsib mööda tuba plokkflööti vilistades ringi

Kampsun seljas kui kena kleit….

Talvel ja omaette kodus võib tormilgi kleit seljas olla;)

Saturday, November 22, 2008

Sain täna kirja...

Inimeselt kellega olen tahtnud ammu rahu teha
Meie suhted läksid kunagi keeruliseks, kui me ei suutnud omavahel ära jagada mulle kallist inimest
Mina ei tahtnud alla anda nõnda ka tema
Lõpuks andis ta alla, sest ma käitusin väga inetult
Kasutasin ebaausaid võtteid ja vahel lausa ebatsensuurseid tegusid ja sõnu
Armastuses ja sõjas pidi olema lubatud kõik, aga kõik ei tule meile kasuks
Mul on häbi
Ja palusin ta käest andeks
Ja ma ei tea kas ma seda ka saan
Aga lootus pidi surema viimasena
Teeme sauna, teeme süüa, kantseldame titte, koristame elamist
Sest on laupäev
Ostime kommionu käest kommi ja kaltsukast jõulukalendri, mulle esinemiseks punase pluusi
Kingitused hakkavad ka tasapisi valmima: keraamilised vaasid, nahkkarbid, kaunistatud kruusid, taldrikud….
Nii et jõulud võivadki tulla ja lapsed koju ja aasta lõpp….

Friday, November 21, 2008

reedest laupäeva

„Potjomkini küla“ efekt on vahel päris meeldiv
käin reedeõhtuti kirikus Taise laulude õhtul ja väga tihti olen seal ainuke peale kirikuteenri ja õpetaja
Aga eile oli kirikus külaline, üks Taize munk ja koorituba oli pilgeni rahvast täis ning külalisele jäi mulje meie kirikust kui hästi toimivast kogudusest
Kohale oli tulnud palju rahvast, kes oskasid laulda , võtsid aktiivselt õhtust osa ja tunne oli ülev seal nendega koos tegutseda
Peale selle sain ma ka ühises ringis tunnustust ja kes siis kiitmisest ära ei ütle
Kahjuks pidin enne taize õhtu lõppu ära minema, sest mul oli oma perega kokku lepitud, kellapealt kokku saamine ja hilisem poeskäik
Kodust oli kadunud kõik söödav, mille varusid pidi enne tänast kindlasti uuesti täitma , kuna rahakott reisib täna puhkpilli laagrisse kaheks päevaks
Aga taize õhtust saadud meeldivad tunded on minuga kaasas ka praegu varahommikul
Saanud tunda koguduse sellist sooja toetust ei kardagi ma eeloleva nädala taize õhtut, mida läbi viima hakkan, kuna õpetaja on reisil ja mul on siis see au antud
Veel sain ma teada asju, millest olin huvitatud juba ammu, ühisest jagamise ringis ja nii on mu edaspidisel tegutsemisel sihti ja jumet
Nii et unises väikelinnas on vahel isegi huvitav ja põnev
Tuleb lihtsalt silmad kõrvad lahti hoida
Kui välja arvata see, et mõni teismeline mind vahel raskelt kurvastama kipub, võib öelda et mu nädal lõppes meeldiva ja meeleoluka punkti panekuga
Mu kodused said ka natuke öises linnas tasku lampidega hiilida ja detektiivi mängida ning teismeline väikese õppetunni
Nii astub nädal laupäeva ja iga järgnev päev on eelmisest parem, ma loodan seda, on elul pakkuda mulle nii üht kui teist põnevat
Kuigi elan depressiivses väikelinnas

Wednesday, November 19, 2008

mu kolmapäevad on eriti sisukad

Hommik algas sisse magamisega
Saatsime Riina tööle ja ise põõnasime Tormiga niiet aitas
Beebimuusika magasime sisse
Siis sõime veidi, tegime dokumente ja asusime siis Tormiga gümnaasiumi poole teele
Avaldust ja dokumente viima, et Riina saaks kandideerida sealsele vabale töökohale .
See rännak oli muidugi vaevaline, üle songermaa, üle kõrgete pooleli olevate kõnniteede ääriste ja üle läbisumamist vajava kivi killustiku, mis tahtis sõitjat kõndijat justkui neelata
Saime oma paberid aetud, ihu rabelemisest märg seljas, läksime Rolli ristiema juurde sisse, sest ta elab just kooli vastas, et juua ja pissil käia
Sain ma siis vaid korraks maha istuda, avastan mis kell on, 20 minuti pärast kolm, aga mul oli plaanis kolmese bussi peale jõuda
Oh seda marataoni siis, ahvikiirusel lapse riidese, vankrisse ja kodu poole ajama, hing niidiga kaelas, laps sopsti lumehange, kott nurka, teine selga, appi keegi jookseb majas vastu: Roll kodus, Jumal tänatud, lapsehoidja olemas, saapad jalast , potased palja jala otsa, sukad kotti, ümberpöörd ja bussi peale jooks
Jõudsin!
Isegi nii, et väljumiseni veel 5 minutit,
Siis avastasin, et pole pooli riideid seljas, ruttu Rollile helistama
Räägin ja räägin, tema aru ei saa, kust ta mida otsima peab
Seletan ja seletan ja juba tahan vihastada ja siis......: tuleb hüüe : leidsin
Roland tormab mu poole kleidiga veel bussile
Kui buss hakkab sõitma ja hakkan mina siis oma jalgu riietama, on üllatus suur
No küll on lugu üks sukk on ja teist ei kuskil
Niii ma siis jalutasin , mis mul üle jäi, keset novembri kuud, palja sääri mööda Tartu linna, mantel on mul pikk ja teised ei aimanudki kui kummaliselt ma riietatud olen, aga teadmine ja olemine endal oli küll imelik ning kõhe.
Üks proua rääkis veel bussis , et tema 90 aastane ema oli kuni surmani väga korrektne: igal hommikul kui ärkas, pani sukad jalga ja korralikult riidesse ja siis hakkas alles toimetama,
Kuulasin ja mõtlesin , et ju ma siis pole korrektne, ma kannan sukki vaid linna minnes ja siis ka unustan need maha nagu täna juhtus, mis küll on erand aga erand pidi kinnitama reeglit;)
Pärast trenni suundusin Mirjami juurde ja küpsetasin ime maitsavaid pirukaid, vaatasin Koiduga märulifilmi, tegin veidi tööd ja nüüd tuleb vist ennast ka teki alla keerata
Koit poiss hea laps sättis end juba ise kenasti unemaale
Mis kolmapäevasel pirukavanaemalgi üle jääb

Tuesday, November 18, 2008

Kus on see koht , mis loodud mulle?

Olen kogu aeg justkui vales kohas
Õppisin kondiitriks
Ma ei sobinud sinna komplekti
Olin liiga õrnahingeline ja liialt intelligentne selle seltskonna jaoks
Loomingu jaoks mida lootsin seal teha , oleks pidanud aastakümneid taluma matslikku suhtumist ja õhkkonda enne, kui oleks saanud iseseisvalt töötada ja meistrina teha oma voli järgi
Õppisin medõeks ja samas ka töötasin kooli kõrvalt
Jälle ei sobinud ma sinna seltskonda
Ja töö tahtis tappa, ma surin koos iga patsiendiga ja töötasin kui hull, sest mu kasvatus ei lubanud teisiti toimida
Siis töötasin raamatukogus, kus tundsin end tõeliselt inimesena, seltskond oli intelligentne ja ülemus tolerantsuse kehastus
Endised töökaslased on siiani kui vanad sõbrad, kui nendega kohtun
Olin dekreedi asendaja ja mu tööaeg sai seal ruttu otsa
Töötasin majahoidjana
Appi!!!
Kuhu ma olin sattunud, puskariajajad, alkohoolikud, muidu veidrad õelad vanurid
Pääsesin sest põrgust, saades majavalitsuse pedagoogi kohale
See oli töö, mis sobis mu natuurile, oli loominguline ja vahva
Tegime ülelinnalisi karnevale , üritusi jne
Peale dekreeti läksin mehest lahku ja sattusin väiksesse külla lastaia kasvatajaks
Töö oli see, mida olin lapsest saati tahtnud teha
Lastega laulda maalida, voolida, tantsida, marssida….
Mida iganes
Täiskasvanutele jäi muidugi ette iga mu eripära, mu kaunid pikad juuksed, mu lapsed, nende riided, minu riided , mu pesu nööridel , mu postkast ja prügikast…
Peale kahekümne aastast töötamist lasti mind lahti –hariduse puudumise pärast
Nüüd olen ühe lehe juures toimetaja
Vahel tunnen, et mu valulävi on liiga kõrge ja et ma ei sobigi kuhugi
Millegagi pean ma ju leiba teenima
Saan varsti 50 ja ma ei tea kuhu ma sobin
Kui ma ise tunnen ,et mulle miski sobib, siis teised seda nii ei näe ja vastupidi
Ma muretsen end haigeks kui keegi õnnetult surma saab ja kurjad kommijad ta patte üles loevad ning verist nõiajahti kommentaariumites peavad
Mu hing on haige, kui inimestel puudub au ja häbi tunne, eetikast rääkimata ja ma pean istuma ööd kui päevad valves ja lugema seda saasta, mis rahvas suurest õelusest ja harimatusest kirja on pannud
Sest mu lastetuba ei luba teha oma tööd kehvasti
Mulle meeldib tantsida ja laulda ning väikest viisi tegeleda loominguga
Kuid ma ei sobi ühessegi seltskonda, kord jääb ette see , et panen palju värvi või kasutan palju materjali või istun vales kohas või häälitseb mu lapselaps liialt valjusti
Ma muretsesin oma isiklikud värvid, ja nahajäägidki ma võtsin kaasa kodust, ma püüan hoida last rohkem kodus ja kaasa võttes püüan hoida, et ta oleks vaikselt
ning istusin hoopis eraldi laua taga
Kuid ikka keegi salvab mind oma sõnadega teravalt ja ennast kaitstes oleks ma veel justkui ebaviisakas
Kas olen liialt tundlik või ei sobi ma lihtsalt kuskile?
Aga kus on see koht, mis määratud on mulle ?