Kui täna hommikul bussi läksin ja pistsin pihutäie kahelisi bussijuhile pihku,
ei lugenud ta raha üle , vaid rõõmustas, et nüüd on tal peenraha.
Pistis nad niisama käpaga karpi puśeriti.
Sõit käis pulmalaulude saatel, kus laulis kord Orumets, kord Boris Lehtlaan ja Ivo Linna
Bussijuht lõi aga ise takti ja oli jube rõõmsa olekuga
Iga nurga peal ta peatas, igat inimest ta tundis ja tervitas
Minulegi ütles, kes ma bussile hilinesin, et ta tahtis juba ilma minuta ära sõita, ise mõnusalt muiates. Imestasin ta enesekindlust, sest pole ma üldse igapäevane sõitja . Üks memmeke, kes Põlva piiril bussist lahkus, tänas bussijuhti toreda sõidu ja meeleolu eest..Minu kõrval istuv papi koputas rütmi oma jalutuskepile sõrmedega ja noogutas kaasa tuttavatele lauludele.
Rahvas läks kõik kaasa bussijuhi vahva oleku ja rütmikale muusikale
Kui sellest päevakeskuses rääkisin siis, kõik arvasid, et see mees oli kindlasti purjus ja kuidas ta raha ei lugenud, et inimesed on ju nii ebaausad
"Juu se mees oli purjus, et tal ükskõik oli "
Olin nördinud, tahtsin jagada oma vahvat kogemust ja teised kallasid oma musta maailma vaatega minu rõõmsa kogemuse üle kui solgiga
Ikka ja jälle põrkun ma kokku inimestega, kes ei usu, et inimesed on ilusad ja head.
Mina ikka tahan veel uskuda
Kas ma olen rumal?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment