Kes seda kõike sõnasõnalt võtab, on hästi petta saanud;)
Üks armas sõber kurvastab ja läheb masendusse kui loeb minust kui „halvasti“ mul läheb
Ilma asjata
Ei taha ära kiita aga mul ei ole midagi nii palju viga, et ma peaks nööri kaela panema või kerjama minema või näljapaistetusest surema hakkama
Igapäevased tegevused annavad mulle inspiratsiooni kirjutada lugusid, mida oleks ka hea lugeda ja mis annab lugejale mõtlemisainet, mis oleks kas traagiline, lõbus või muidu põnev
Mind ei ole vaja abistada ma aitan end ise
Käin kirikus oma sooja paksu padjaga, sest seda hoiab Jumal ka, kes ennast hoiab ja asun altari ette kõige parema poolsemaks armulaualiseks jne
Ma armastan väga suhelda ja rõõmustan, kui keegi mu blogis kommenteerib, see ongi mu ainuke suhtlemisviis siin maailmaserval
Ma kirjutangi selliseid intrigeerivaid lugusid, et Teid kirjutama ärgitada
Arutlema, mõtlema, osa võtma ühe kagueesti „invaliidist koduperenaise“ elust;), sest enamus mu sõpradest elab välismaal või on juba Jumala juurdejõudnud
Armsad blogisõbrad tänan Teid mulle kaasa elamast
See on ju võimatu, et ma kirjutaks siin täpselt kuidas tegelikult on, midagi peab ju mulle endale jääma ja midagi peab olema ka sellist, mis lugema paneb
Elu on ilus!!
Vaatame seda ju igaüks oma mätta otsast
Kas minu mätas on liiga vale nurga all?!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment