Ta on 20 aastane, kena,pikk, blond, põselohkudega sale poiss
Olin täna kuidagi kurvameelne ja tahtsin oma lastega lõunatada
Nendega, kes mul taaralinnas elavad
Tütar ütles, et tal pole aega ja tahtmist ja ma ei tea mis veel
Et ta juba sööb ja pole vaja
Saatsin pojale sõnumi, et tulen ta kooli ja siis sööme temaga kahekesi ta koolisööklas
Alguses ta ei vastanud mu sõnumile, olin pisarateni kurb, aga siis ta vastas ja siis ma läksin
Natuke närveerisin, et aega jääb väheks ja ta lõunapaus saab enne läbi, kui kohale jõuan ja et äkki ta viisakusest mind kutsus ja tegelt ta ei taha, et ta kaaslased näevad milline ta ema on
Kohale jõudsin, seisis ta söökla järjekorras ja oli täitsa normaalne kena noormees, kes kohtub oma sugulase, sõbra või ükskõik kellega
Mitte keegi ei vahtinud meid, igaüks tegeles iseendaga
Mu poiss oli armas, sõbralik, viisakas nagu alati
Kandis toidu lauale vestles minuga kenasti, pärast koristas laua ja mul oli nii uhke ja mõnus tunne, et mul on nii kena ilus noor poeg
Päras tuli sinna veel mu sõber, kellega kohvitasime ja see küsis, et kas mu poeg ei häbene mind, et kuidas ta julges minuga süüa seal oma koolis
Ja siis oli mul nii hea vastata, et mul on nii tore poeg, kes ei häbene oma emmekest;)
See seik oli kui rosin mu tänases kurvavõitu vihmases päevas
Aitäh kallis poeg!!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment