see salm on mu südamevaevast

Me hoiame nõnda ühte
kui heitunud mesilaspere
me hoiame nõnda ühte
ja läheme läbi mere
ja läheme läbi mere
mis tõuseb me vastu tige
ja läheme läbi mere
ja muud me ei vaja tuge
ja muud me ei vaja tuge
kui üksteise selged õlad
ja muud me ei vaja tuge
kui ühised rõõmsad võlad
kui ühised rõõmsad võlad
mis üheskoos tuleb meil kesta
need ühised rõõmsad võlad
neid meri ei saa meilt pesta

Ma tahan su rindade kaudu
ka tuult mis neid puudutab mõista
ja tahan su kandade kaudu
sel maal millel seisad seista
sel maal millel seisad seista
ja mõelda kõigile maile
see maa millel seisame seista
on antud armastajaile

Sa armasta siis minu silmi
kui nendes on maailmataevast
ja laula vaid seda mu salmi
mis sõlmub mu südamevaevast
mis sõlmub mu südamevaevast
kui aiman tundmatuid ohte
see salm on mu südamevaevast
kas oskame hoida kõik ühte
kas oskame hoida ühte
kui heitunud mesilaspere
kas oskame hoida ühte
ja minna nii läbi mere.
See lugu on ühest luuleraamatust, mida me lugesime ja lugesime kahekesi koos .
Me ostsime selle koos ja lugesime seda koos ja üksinda ja jälle kahekesi koos
ja kui me enam koos olla ei osanud, ei osanud me seda raamatut jagada,
et kellele see jääb.
Ja nii me ostsime teise ka, koos
ja nii me siis koos enam ei lugenud, lugesime üksi, kumbki oma raamatut.
Mina olen alles ja teist enam ei ole ja seda ma ei teagi kuhu see teine raamat jäi
ja kui täna ma netist need read leidsin, tuli meelde, kuidas me seda raamatut lugesime koos ja siis üksi.....