Tartu linnas ja sõitsin liinibussiga oma järjekordsele arsti vastuvõtule. Kuna mu pensioniraamatus pole kirjas, et oman liikumispuuet, ostan alati ID pileti. Jõudsin vaevalt maha istuda , kui bussi ilmusid piletikontrollid. Üsna minu lähedal istus üks naine, kes oli kaugele näha et liitpuudega, üsna tugev kõne häire + liikumispuue. Tal läks hulga aega, et saada kätte kotist oma sõidudokumendid ja kontrollile ennast arusaadavaks teha. Tuli välja, et ta sõidudokumendid on aegunud, juba eelmine kuu. Palus, et tal lubataks edasi sõita , et ta saaks oma dokumendid korda ajada. Mina jälle palusin, et mul lubataks talle pilet osta, kuid kontrollid olid kategoorilised ja sikutasid raskelt liikuva ja hädaldava naise bussist välja. Ma tean, et kui sa ise enda eest hoolitseda ei oska , ei hoolitse sinu eest keegi. Kui oled nii saamatu, et ei märka oma dokumentide korras olu kontrollida, siis oledki nii haavatav. Mõtlesin, et kuidas saaks selliseid olukordi vältida, kas saaks välja töötada mehhanismi, et kui dokumendid hakkavad aeguma, et siis mingi teavitus tekiks või kiri või midagi?! Mul polnud aega, et seista selle vaese naise eest, muidu oleks tõusnud püsti ja öelnud, et ma ei lase seda naist välja sikutada bussist, et ostan pileti ja kui poleks lastud, oleks temaga kaasa läinud, esindamaks üht puudega naist, kui puuetega naiste ühingu juhatuse liige.
Aga mul polnud aega ja korraga ka polnud oidu õigesti käituda. Polnud ka niipalju jaksu ja krapsakust, et karata püsti ja osta see pilet. Ma ei tea, mis sai sest naisest edasi. Kui ta ei oska oma asju ajada, ei ole tal ka kindlasti tööd, mille palgast ta suudaks ära maksta trahvi. Kui tal on liikumispuue: kuidas ta läheb siis oma asju ajama, kui raha pole ja dokumendid aegunud? Igatahes see asi jäi mind nädalateks kummitama, ma ei saanud teda kuidagi aidata. Ma mõtlesin , et kui mul poleks toimivat toetusvõrgustikku, oleksin minagi ehk sellises rumalas seisus, terve bussitäie rahva ees?! Pensioniamet võiks saata teavituse koju, et dokumendid hakkavad aeguma?! ID Pileti ostmisel on ju võimalik teavitus mobiilile?!
7 comments:
Minu meelest on ettepanek, et pensioniamet saadaks teavituse koju, väga hea. Aga selleks, et ametit seda tegema panna, on vaja jõudu rakendada, kardan. Huvitav, et teised bussisolijad häält ei tõstnud. Kui oleks hulgakesi protesteeritud, ehk oleks põhimõttekindlatest kontrolöridest jagu saadud. Kindlasti ei tohiks kirjeldatud inimest lihtsalt kuskil saatuse hooleks jätta.
Aga teavituse koha pealt saaks ehk puuetega naiste ühing siis midagi ette võtta. Pensioniametile tuleks pöördumine teha vastava palvega. Muidugi, vastust tuleks kuu aega oodata, parem oleks ikka delegatsiooniga kohale minna. Kahekesi, mõtlen, sellest piisab. Igatahes soovin edu!
veel mõned aastad tagasi oli sügava ja raske puudega inimesel võimalus omavalitsuse kaudu endale hooldaja saada. Hooldaja oligi mõeldud selleks, et abistab hooldatavat toimingutes, mis talle poel puude tõttu jõukohased.
nüüd on nii, et kui sul on täiskasvanud lapsed või abikaasa, siis pole hooldajat ettenähtud ja kui su lähedased ei taipa sind aidata või abivajaja abi küsida, ongi väga abituid olukordi, olen ise sellega kokku puutunud, et vallal pole mu ees kohustusi , sest mul on täiskasvanud lapsed ja abikaasa
aga lapsed on kaugel, mehel endal sügavapuudega ema hoolitseda, ise ka kehva tervisega, kui töölt tuleb on tükk aega audis...
olen siis palunud sõpru, ise punnitanud: otsinud enseabistamise võimalusi-märkinud asju telefoni meelespeasse, kirjutanud tähtsaid sündmusi seina peale, kust teised saavad meelde tuletada...
teinud sõpradele mulle jõukohaseid teeneid; kirjatöid, arvutitöid-vastutasuks saades puudetoomist, ahju kütmist, ruumide koristamist..
kui sa ise ennast ei aita, siis ei aita sind eriti keegi
mulgi on päevi, kus ma ei taipa ega jaksa paljusid mulle tähtsaid asju teha, mida peaks
seega sellised sündmused puudutavad mind ikka väga ja isiklikult
väga õige. kahjuks on märkajateks enamjaolt need, kes ise probleemi sees, mitte abivajajatest üha kaugenevad riigiametnikud.
Elasin üleeelmisel aastal kahes suurlinnas, Tartus ja Tallinnas ja pean ütlema, et kohtasin tänavapildis rohkesti abivajavaid inimesi.
Suured elukohad tekitavad anonüümsust. Maal on ikka naabrid ja teised lähedased ja vähemalt meie vallas toimib mingil moel tugiisikute süsteem.
Aga seda ma ei teadnud, et hooldajatoetus ära kaotati ja ainult perekonnaseadusele tuginetakse. See ju tähenda automaatselt hooldekodude klientuuri sundsuurendamist. Väga vale :(
aga kui lastel pole raha hooldekodu jaoks, ollakse püsti hädas
Tallinnas vähemalt on sügava puudega inimesele sõit tasuta, ainult pensionitunnistust on siis vaja näidata... Keskmine ja raske puue - siis on sooduspilet ja mina tellin alati meeldetuletuse mobiilile...
on on on, aga inimesed ei tea oma õigusi
Post a Comment