Olen ikka seda Ristija Johannese sünnipäeva pidanud aastaid ,
minnes tule äärde, kas kambakesi või
kallimaga.
Tänavaasta olen jaanilaupäeval südaööni tööl.
Ühe jaaniööl lõin
üksi tantsu vihmase oma hoovi peal,
paljajalu põlvini märjas rohus kahlates.
Muusika peoplatsi pealt tungib mu õele vägisi, vahemaa
ju peaaegu olematu.
Kui need kommenteerijad mind ikka väga ära vaevavad, lähen ehk täna ka märja heina sisse rassima;)
Õhtuks ei teinud hautist ega suppi, tegin kotlette: ühed
lihaga, teised lihata.
Naabritel on külalised,
grillivad liha terrassil ja jutlevad ning musitseerivad, mul ei ole
külalisi.
Peregi on laiali jooksnud, kes puhub pasunat sirgeks harrastusteatris, kes
läheb kitarr seljas otse, kes oma elukaaslastega teises ja kolmandas linnas.
Kallim toitis ennast mu hõrgutistega ja läks unemaale,
lapselaps piinab oma arvutit.
Ja mina teenin oma igapäevast leiba…
Kui laps olin, läksime vanaemaga naabri Jaanile lillepärga
pähe viima jaanilaupäeval, nüüd on mu tuttavad Jaanid kaugel ja tahtmistki pole
kuhugi minna, kui saakski.
Olge terved ja head Jaani.
Kui keegi end täna õhtul lolliks joob ja sööb, siis see ei
ole mina;)
pilt pärit siit
http://www.teler.tv/kasutaja/kalender/meedia/686
No comments:
Post a Comment