Üks tähtis päev minu elus

25 aasta eest ma veel ei teadnudki, kuidas mu seni karidele jooksnud elukene kardinaalse pöörde võrra rikkamaks saab.

Olin teinud senises elus vägivaldseid valikud, mänginud rolle, mis mulle ei sobinud ja olin oma elukeseraasukesega lõhkise küna ees.

Vana moodi ei tahtnud ja uut moodi ei osanud.

Jaani öösel sain tuttavaks inimesega, kes on mu kõrval vahelduva eduga figureerinud veerandsada aastat.

On olnud nii häid kui halbu aegu, ei taha ära kiita, aga käsil on üks parimaid praegu.

Lapsed  on suured, töö ja pereelu  loksunud parasjagu rahulikku rööpasse.

On  juba veidi rohkem  aega teineteise ja hobide peale.

Pastor, kes elab mu vastas, ütleb et tal on rõõm vaadata, kuidas üks pere jõudsasti edeneb

Mu  elus on olnud selliseid  jamasid, mida ei sooviks ka hirmsamale vaenlasele.

Olen kõigest end läbi närinud, teinud õigeid ja valesid valikuid …

Aga põhiline on, et mu  lastest on kasvanud tublid ja andekad inimesed.

Tüdrukud on leidnud endale meelepärased erialad, vanema poisi elu on ka kenasti rööpas.

Noorem poiss on veel kodus kirstunaela moodi, aga ka andekas, kui noor jumal, õppimine tükib küll tagaplaanil olema, tuleb aga linnas vastu kitarr seljas ja  tüdrukute kari sabas, kui küsin kuhu minek, on vastus,  et otse.

Ootan  pikisilmi juba sügist, et saaks taas kaasa lüüa  rahvakooli keraamika töötoas.

Kui noorem  tüdruk, kelle lapsuke  veel minu peres kasvab,   oma kooliga ühele poole saab , olen ka vabam tegelemaks oma hobidega, elama elu, milleks aastaid nagu aega polnud.

Ei taha ära kiita, aga mul on vahva pere, toredad sõbrad, mõnusad hobid: on  mille nimel elada ja särada.

Ilusat aastapäeva mulle ja mu perele;)