Järvebaleriin

Juba nädal aega veab peale südaööd üks memm järve äärde oma 120 kilose keha, et mõneks ajaks ümber kehastuda.

Kui ta on  asetanud veepiirile oma kingad ja riided ja libistanud end  järve vette,  muutub ta õhkõrnaks haldjaks.

Kalade sulpsumise ja lindude laulu saatel liugleb ta kui pilvebaleriin  vees.

Arabeskid, plieed, rondod, adagiod, pirutetid ja fuetid, glisseed, sauter`d  vormuvad kui mängeldes.

Ta on taas  kui väike haldjalik balletitüdruk, liuglemas laval- lavaks vesi ja publikuks vaid tähed.

Kui iga liigutus on pakkunud  küllalt ülimat rõõmu, iga pööre roiutanud keha ja samas värskendanud vaimu,  teeb  ta raske südame ja kahju tundega port de bras, aplausiks  vaid kalasulps, veab oma raske keha veest välja ja taarub väsinult läbi öö  kodu poole.

Et jälle  saabuda  järgmisel südaöösel ja olla taas „laval“

Seda suve on vähe järel ja seega rõõmuhetked  üürikesed.

Igal soojal suvehommikul hommikul rõõmustab ta teadmises, et teda ootab  pargi sügavuses järvelava, see annab jõudu üle elada jälle üks raske kuum päev.

Olge terved!!