Millal sa viimati laulsid?!
Mu vanamemm, kes oli sündinud 1896 laulis kogu aeg, mõttes
ja vaikselt, valjult ja säravalt, heleda häälega.
Mina laulsin 20 aastat ja nüüd vaikin.
Lapselapsele laulsin, kui ta väike oli, öösel ja päeval
õhtul ja hommikul, kui uni oli või kõht valutas.
Viimasel ajal pole ma
üldse eriti laulnud.
Oma sõpradele ja sugulastele ma laulan, kui neil sünnipäev
on ühe väikese sünnipäevalaulu, ühe salmi.
Olen kirjas kahes kooris, aga ma pole seal terve aasta
käinud, mõnikord olen nägu näidanud, aga suud lahti tehes avastan, et mu
hääleke murdub ja kähiseb ja see hääl, mida ma teen ei sobi teistele kuulata.
Kui ma laps olin, oli alati sünnipäevadel suur laulmine,
võeti laulikud välja, vanamamma alustas ja kõik jorutasid kaasa
Ma pole ammu käinud sünnipäeval, kus lauldaks
Kuulsin, et folgil enam ei saagi tasuta kuhugi.
Üks aasta elasin kaks
nädalat järjest Viljandis, vedasin end kohale ja laulsin hommikust õhtuni,
niiet hing helises.
Mõnikord olen sattunud veel üritustele, kus saab laulda, paljud
üritused kuhu tahaks ka minna ja kus lauldakse, on kas hirmus kaugel või tahetakse nii palju
raha, et peaksin peale seda üritust kuu aega ilma makse maksmata ja söömata
saama elada.
Teen mingit kodutööd
ja laulaks, et no hing ju ihkab, koguaeg
mingi lustikummut üürgab
Istun aias korjan marju, mõnulen, et ritsikad ja linnud ja
tuul, võtaks ise ka viisi üles…
Põõsa tagant hakkab kostma vali muusika.
Päev on palav aga tuuleke on soe, sikutasin pööningult alla
aeda oma vana kiiktooli, teen tööd ja kõigun
tuules, ritsikad rohus siristamas…
Oh kuidas laulaks ;)
Garaažist kostab mingi mürts, autod mööduvad tümpsudes…
No comments:
Post a Comment