ja mu
sõber on Marje, meil on kokku 8 last ja 5 lapselast.
Me mõlemad oleme võimlemisõpetajad olnud, mina 20
aastat ja tema natuke rohkem. Me oleme saanud oma abikaasadelt perekonna nimed, mis algavad r- tähega.
Meil jätkub alati juttu kauemaks, Marje on mulle kui vanem
õde, armas sõber, kallis nõuandja.
Kiusasin teda ikka,
et kunas ta mulle külla tuleb, et lubas juba ammu tulla.
Ei tea oli vastus .
Ja eile ütles ta, et milleks mulle see ratas osteti, kui ma sellega
ei sõida, hüpaku ma rattale ja tulgu ise kohale.
Oi.
Ma olen küll palju osavam kui siis, kui selle ratta just
sain, aga kaugemale kui Maxima ma
käinud eriti ei ole.
Minek oli ikka hirmus, tänavad meil ju hirmsad, auk augus
kinni.
Kui pealt näha päris sõidetav tee siis, minu rattaga…
Täiesti võimatu!
Nagu mingi kallak tuleb, kisub kohe hooga kraavi poole.
Aga kui lubatud oli, et lähen siis tuleb minna.
Käte ja jalgade värisedes võtsin mitme- mitme kilomeetrise
tee ette läbi imeilusa sügisese Räpina.
Kohale jõudsin ja kui tagasi tulles jõudsin lõpuks
kergliiklus teele, mis mu rattakummidele hästi meeldib, hõiskasin et nüüd olengi
peaaegu kodus. Kodus puistasin klaveri täis
õisi, kummelit ja saialilli. Vaasi rõõmustasin ka mõnusate saialillede
ja peterselli-tilliga.
Täna aga tundsin, et eilne reis oli tore ja seda tuleb
korrata.
Võtsin kätte ja läksin.
Kui eile kurvastas taevas iga natu aja pärast piiskade
loopimisega, siis täna oli nii ilus päike ja
nii soe.
Poole tee peal loopisin seljast salli, peast peapaela ja
oleks pikkadest pükstest ka välja hüpanud, kui tänava peal see viisakas oleks.
Veetsin Marje kenas aias
mitu meeldivat tundi, mõnusa päikese, vahva sügisese looduse ja armsa
sõbraga .
Korjasin taimi,
puhastasin aedrassilt seemneid,
see pidi aitama rottide vastu, et seemned hakkavad näriliste karva
külge ja siis ei taha nad lille peenrasse minna, kui seal need seemned.
Enne tagasi tulekut hakkas veidi tibutama, aga see ei
rikkunud tuju.
Laveerisin oma uhke kolmerattasega ikka ühelt teeservalt
teisele, kus vaid siledam.
Kodus puistasin korjatud õied ja mündid laiali. Pliidi alla
tuli, õhtusöök tulele, mündid ja meliss pliidi kohale kuivama, saialill
klaverile, mis niikuinii on tükkaega ainult horisontaalpindadena kasutusel, sest
ta kallike on katki , keeled puru, häälest ära.
Oh seda lõhnade pillerkaari : mündi ja kummelilõhnane.
Tuba ja köök on lõhnu
täis, maja soe...
Oh sa helde sügis, silme ees veel kauni katte saanud loodus, viskan oma
rammestund keha horisontaali ja mõtlen, et
oi kui hea on, kui ikka inimesel
mõni sõber on.
Oi kui hea on sügis!!!
Kaunist nädalavahetust kõigile !!!
1 comment:
Tere ´Marju!, Nii tore muidugi, kui on olemas sõbrad, liikumine on tervisele kasulik ja kui sa rattaga sõidad, ehk ei väsi siis nii hullusti kui peaksid selle maa maha jooksma ... Täna oli meilgi nii ilus ilm , soe ja päikeseline .
Varsti saad musitseerida kui teine sõbranna sulle toob kolmanda söbranna käest pilli koju , sa oled päris rikas juba on sul kolm sõpra vähemalt ....
Post a Comment