Istun mina täna jõululaada ajal keraamika töö toas laua taga ja üks proua
tuleb mulle selja taha ja hakkab mulle suisa saba alla vaatama.
Ja kui siis märkab, et mul on jalad paljad, kukub õiendama, et ei tohi olla palja jalu.
Mida tõrva!!!
Minu jalad minu saba all!!!
Kelle asi!!!
Ma ei leekinud palja
jalu ringi, kui laua tagant tõusin,
pistsin sussid varba otsa.
Keegi ütles, et ta hoolitses mu tervise eest.
Ma ei kutsunud teda enda saba alla hoolitsema.
Ja üldse, mis on inimestel asja minu jalgadega?!
Mul nii jalad valutavad,
iga samm on nii valus ja kui mul midagi jalas on, tunnen et mul kargab kohe kaas pealt ära,
kuumamisest ja valust.
Kui ma siis täna keraamika toas tahtsin tööd teha, ei
tahtnud ma mõelda üldse sellele, kui ebamugav ja valus mul on, kui mul midagi
jalas on.
Ütsin, et see pole kellegi asi, mis minu jalgadega on ja ebaviisakas on teiste saba alla vahtida ja...
Olin täitsa häiritud.
Ja siis sain veel teiste naiste käest noomida, et miks ma
üldse midagi ütlesin ja et mul ei
sobinud vastu midagi öelda, et
esindan rahvakooli ja siis pean olema madalam kui muru?!
Ma ei esindanud kedagi peale iseenda, mind ei olnud kutsutud kedagi juhendamagi, sest neljapäeval, kui ettevalmistusi tehti,
olin ma trennis.
Alalõpmata käivad mingid inimesed mu jalgu mu pikkade riiete
alla vahtimas.
Mul on ilus pediküür tehtud, ma pesen oma jalgu päevas mitu
korda.
Ma ei tõsta neid kellelegi nina alla.
Nad on mul mu pikkade riiete
all varjus.
Inimesed, mis teil viga on ?!
Elage oma elu ja ärge tegelege minu jalgadega ometi!!!
On ikka jama, need keda mu jalad peaks huvitama: kingsepp ja
ortopeed, neid ei huvita mu jalgade tervis ja teistel ei peaks olema nagu üldse
asja?!
No comments:
Post a Comment