Kolmas blogimise päev

Ärkasin vihma ladina peale ja tormasin oma pesusid päästma. Lapselaps oli ajanud köögipoolse välisukse lahti ja ehitas toolidest söögituppa midagi, kui alla jõudsin. Korjasin pesusid telgi alla varjule ja surusin telgikatuselt vett maha. Ise sain ka kastetud ohtra veega. Kuna pühapäev on pannkoogipäev, susserdasin mõne koogi ja jahmerdasin tuppa lastud koeraga, kes kartis äikest ja niutsudes end tuppa nurus. Ega ta toas ka püsind vaid tormas tänavale oma piirkonda märgistama, kui uksest pääses. Saime ta ikka tuppa tagasi meelitatud ja ketitatud, ikka nurub tuppa aga kuna ei taha tervet päeva raisata koera tuppa lubamise ja välja lubamise peale siis ei tee ta niutsumisest enam välja ja ta siis otsis õues endale koha, kus mõnusam olla. Lapsed pugisid kooki mõnuga ja siirdusid siis minu voodisse multikaid vahtima. Plaanisime täna keskmiste lastega Tõrvesse sõitu ja sätingi nüüd ennast reisi kostüümi

Jõudsime tütrekesega Puurmani ja kõhud tühjad, seadsime sammu poodi. Mu ema sõbranna oli oma telefoni vist ära uputanud, igatahes oli ta levist väljas. Pistsime siis poe ees pingil põske üht ja teist ja rahvas jooksis meid vahtides kõhuli maha või vastu seina. Kui leidsin , et ei jaksa enam püsti olla, rullisime magamiskoti lahti ja viskasin murule pikali, kohaliku rahva suureks imestuseks. Sain minuti pikutatud, kui poeg üle muru meile järele tuli, kohalikud jotad sabas. Käisime mu ema haual ja Riina mängis pasunaga mõne loo surnuaias memmele. Kohalik pastor oli ka oma telefoni kuhugi ära kaotand, helistasin ja helistasin aga vastust ei saanud, läksime  jahilossi ja ta istus seal rõdul ja ei teadnudki, kus ta telefon. Sõime imehead kooki imehea hinna eest, ajasime juttu ja saime pastori perega tuttavaks taas. Läksime siis Tõrve ja saime näha mu metsistunud kodu, nõgesed olid üle pea ja kõrvetasid valusasti, maja rohkem lagunend polnud, kui  viie aasta eest.  Sumasime seal meeletus nõgese ja ohaka tihnikus ja lasime end kõrvetada ja torkida. Et seal normaalselt liikuda saaks, peaks sinna minema mingi lõikuri ja langetaja brigaadiga. Süda jäi rahule, et maja alles , siirdusime kodu teele.Kuna tütar oli mulle veidi söögiraha arvele pannud , siis Räpinas ostsime  süüa igasugust, tegin imehea salati.  Feta juust, hiina kapsas, kurk , tomat, õli, sibul, soola lõhe, keedu mune - imehea sai. Einestasime ja nüüd olen  voodisõber, lapsed on kõik puntras isa toas ja mängivad mingit lauamängu. Keha kipitab üleni nõgestest , aga süda on rahul  reisiga.

Ilusat pühapäeva õhtut kõigile!