Neljas blogimise päev

Ärkasin kõrbelõhna peale
Pole alla vaatama läinud, mis all kõrbeb, loodan et seda haisu eritavad mu lähemad naabrid
Uudistasin netist, mis maailmas toimub ja kuulan laste nohinat eestoast. Ei taha ära kiita, aga mõtlen, et mu lapsepõlve kodule on see vist päris hea, et ta nii võsas on, keegi ei tea sinna rüüstama minna.
Peaks vist endale kargu alla ajama ja alla kohvi- teed keetma minema. Naudin teki all veel seda, et keegi ei liiguta vaid püsib vaikselt oma voodis, aknast kostub linnahääli ja siblimist- kes sõidab mingi mootorsõidukiga, kes kiljub, kes siutsub, kes haugub. Aga minu maja on veel hetkel unehõlmas justkui. Eile õhtul jäi must alla maha kena segadus, laud oli asju täis kasvand, kui oleks sinna istutatud mets ja kraanikausist vaatasid välja püramiidid. Lähe panen kohvi käima ja püüan end hunnikutest läbi närida.

Ületasin takistusraja, trepikojas lasuva jalanõu kuhja, laual pikutava asjade hunniku, kraanikausis läbisegi pikutavad mustad nõud.
Panin kohvi üles ja asusin süsteemi looma- lauale söömiseks ruumi, mustadest nõudest said mõned puhtaks. Lapse ka ärkasid torisesid mis nad torisesid, söönuks nad said. Lastele jagasin ülesanded kätte ja ise olen nüüd voodisõber.Lapsed tegid lõunat ja pakkusin end juurvilja lõikujaks puhastajaks. kui juurikad kõik patta olid saanud, pesin veidi nõusid , et saaks sööma hakata, katsin laua ja valmistasin värske salati. Õues gaasipliidil valmis imeline eine minia kodusest küülikust ja köögiviljast. Einestasime ja igaüks pesi oma taldriku. Väsisin toidu valmistamisest ja söömisest ja olen jälle voodisõber.Sõime keskmiste lastega eilset salatit ja jõime teed. Vanaisal on täna paastupäev ja tema kukkus hädaldama, et kõik parema söövad ära , jätsime talle siis veidi struudlit. Äkki näeme, et üks kena proua tuleb väravast sisse. Avastasime, et see on Tormi soome vanaema, läksime siis uksele vastu ja olime hästi rõõmsad ta nägemise peale. Ta tuli korraks me juurest läbi, elame ju bussijaamas ja läbisõitvast bussist on hea maha hüpata ja meilt läbi lipata. Jagasime lapsele toodud asja oma kohtadele ja olen jälle voodisõber.Poeg tõi kaasa lisaks küülikulihale ka mingi hakkliha, tegin sellest pirukatäidise, keetsin riisi ka juurde. Sundisin end õhtul veel poodi minema, nii mõnus oli ikka rattaga karges õhtus sõita. Poest tõin valmis taigna, panime sulama ja homme hommikul on kohvikõrvane teada. Lapsed kamandasid kõige väiksemad tudile ja olid ise vahva kamp. Vaatasime veel koos mingit koledat filmi oolong tee kõrvale ja naersime koos inglise komöödia üle.
Käisin paagidušši külastamas ja olen jälle voodi sõber.
Kaunist ööd kõigile!