Äratus 4.45
Öised kommid loetud, tukkusin teleka ees, siis vaatasin kella ja
vaatasin vist ümber nurga, minu ajuni jõudis kellaaeg 7.45. Krabasin poisi voodist välja, toppisin riidesse, ise
vabandades, et magasin sisse, kui laps
riides, vaatasin kella ja kell ei olnud
seitsegi veel. Panin siis poja multikaid vaatama, ise kohvi keetma, tööd
rabama. 7.20 saatsin lasteaialapse kenasti teele ja asusin hommikusööki endale
sättima. Soojendasin eilse pudru ja asusin
arvuti taga hommikust sööma,
ise ühe silmaga tööd ja teisega
pudrukausis. Ühel hetkel, 7,45, tuli undamine väravast sisse, laps tuli tagasi poole
tee pealt, mänguasja päev ja tema unustas mänguasja maha. Otsib ja nutab ja
raiskab aega, 7.50 sai siis uuesti teele mindud. Loodan, et läks kiiruga, muidu
jälle kirjutatakse emmele kurje kirju, et miks ei peeta lepingust kinni. Lõpetasin
tööpäeva ja pugesin teki alla tagasi. Mingil hetkel käis mees kummitamas
ja jutt, mis ta rääkis, minuni terakestki ei jõudnud. 11.35 kargasin üles ja
kukkusin lõunat tegema, eile sai ühe endatehtud keraamilise tassi vastu vahetatud pool kilo värskeid kukeseeni.
Õhtul küll kurvastasin, et nii odavalt oma lapsukese ära andsin, aga kui siis
hakkasin neid seeni pannile lõikuma, enam ei kahetsenud, lõikasin kui puhast kulda,
nii ilusad ja puhtad ja värsked ja …
Ühel hetkel saabus mees mu selja taha
kobisema, mullaseid seeni lõikad otse pannile, appi?!
Küsisin, et kus sa seda mulda
näed, minu sõbranna ise on oma väikeste käekestega kõik ilusti ära puhastanud,
ühe kaupa ja noaga kõik paha ära lõiganud. Võttis ühe seene kätte ja imestas,
et on jah ilus ja puhas. Keetsin makaronid ja vaaritasin sousti valmis ja
söömise ajal sain kuulda märkusi, mida ma enam õnneks ei mäleta. Lapselaps
muudkui tegi nägusid laua taga, püüdsin neid ka mitte näha, ise kiites, et
talle meeldivad kukeseened.
Loopisin nõud kraanikaussi
ülestikku ja tulin voodisse logima, kui kõht täis, siis nõusid pesta enam ei
jaksa. Mõtlesin, et kui kohe kirja ei pane, mis toimus, siis pärast enam ei
mäleta.
Sai veidi pikutatud, loetud tuntud kirjameeste
kirjutisi, luuletatud ka natukene ise, läksin pesin mõned nõud, panin keema
mingi lihataolise eseme ja koristasin laua, siis väsisin ära ja olen jälle
voodisõber ;)
Poeg tuunis lõunasööki ja sellest sai sujuvalt õhtusöök, kutsus mind
ka lahkelt lauda. Kui alla söögituppa
jõudsin, songis lapselaps jälle kurja näoga toitu ja andis oma portsu
mulle ära. Toitsin oma keha, viskasin musta nõu kraanikaussi paremaid aegu
ootama ja olen jälle voodisõber.
Vaatasin siis, et kell saab
seitse ja on reede ja et lähen Taize
palvusele, ajasin end voodist välja toppisin riide, kammisin pea ja läksin
kirikusse. Ei olnud seal kirikus kedagi , uks lukus ja ukse peal ka ei mingit teadet, et jääb ära
või nii. Tulin lönta-lönta tagasi , kakkusin end riidest lahti ja olen jälle
voodi sõber. Uurisin kodulehelt, et kas on midagi kirjas , et täna ei ole palvust või pastor puhkab, ei midagi. Niisiis ongi elu põnev
järgmine reede lähen jälle, et kui on
palvus, on tore, kui ei ole palvust,
siis kurvastan ja lönta-lönta koju ;) Kaunist reedet siis kõigile, ei saanudki
kirikus üksi kõvasti ja valesti laulda :)
No comments:
Post a Comment