Thursday, October 15, 2009

Käisin eile laulmas

Käisin eile laulmas
Naiskooris käisin
See oli nii lahe kogemus
Tavaliselt olen kooris lauldes tüdinud ja väsinud oodates, millal suud lahti saab teha ja lahtilaulmine vältab üle poole aja, kus tuleb veel tegeleda jooga ja ma ei tea veel millega
Üldse on mul raske seista ja siis veel vähem vastu ööd võimelda
Naiskooris võimles koorijuht
Ta näitas oma kehaga, kuidas peab laulma aga kuidas meie laulame
No imeliselt vahva ja naljakas oli, kuidas kena noorepoolne mees ei tundnud mingit kohmetust vanemate daamide ees, oli rõõmus ja naljakas ja lihtsalt vaimukas oma olemisega
Ei saanudki aru, kuna tunnid möödusid, kui kooriproov otsa sai
Ainuke varjukülg oli see et elukogemustega vanemad naised leidsid, kes kooriliikmetest enamus on, et läksin nende hulka vaid kontsertreisi pärast, millest mul tegelikult enne proovi aimugi polnud
Koori vanem muidugi uudishimulik inimene uuris, kas see tõsi on
Muidugi pole tõsi
Naersin, et nii need kuulujutud tulevad
Tavaliselt kakub mingi nähtamatu jõud mu lõuapoolikuid enne kaheksat ammuli ja sikutab silmalauge kinni, sest minu päev algab äripäeval 4.45 ja kui vahepeal ma pole unemati kaisus käinud saab mul õhtupoole toss otsa
Eilses kooriproovis polnud mul aega ei haigutada, igavleda ega unisust tunda
Ühel hetkel sai kooriproov otsa, rõõmus tuju ja kiitus: olite tublid anti kaasa
Kooris on nii hulga naisi kellega koos teiseski kooris käin ja nad pole iial rääkinud, kui tore koorijuht neil on
Oh seda eestlast, kui on midagi laita, siis laidavad ja kui kiita siis mitte mingi hinna eest;)
Neile endale ka ju nende koorijuht meeldib, aga hoidsid endale;)

2 comments:

sille said...

Tore kui saab tegeleda millegi meeldivaga. Ja head kaalased on lisaväärtus. :)

joanamari said...

olin setumaal 20 aastat kui isolatsioonis
kui seal miskit tehti, siis mind ei tahetud enda hulka
17 aastat läks aega enne kui kutsuti tantsima
aga kui lonkama hakkasin siis jäeti ääre peale vahtima
ei taha ära kiita aga nüüd tantsin eakatega, laulan ja teen käsitööd
kohe kaela keegi ei kuku ja suureks sõbraks ennast ei paku aga ollakse viisakad
keegi ära ei aja ega tunda ei anna et olen üleliigne, mida setumaal üldiselt tihti ette tuli
püüdsin ennast muuta, muuta ja muuta, et sulanduda aga tulemus oli hoopis kummastav
keegi ütles, et see setumaa periood oma haigettegevate mälestustega on mul liialt palju keelel ja kirjasõnas
aga matsin sinna oma nooruse ja nüüd on sellest hirmus kahju