Kas te oskate veel rõõmustada?!

Pisikeste asjade üle
Kes liiga rõõmus on, on tavainimese meelest kas purjus, laksu all või lihtsalt imelik?
Kui me elasime Tartus ja mina olin noor ja mu ema elas, tulid meile majja uued naabrid
Me saime üldse naabritega üleni hästi läbi, elasime eesti aegses majas, kus oli vähe kortereid ja kui uued naabrid kolisid, saime ka nendega kenasti suheldud
Ühel päeval küsis uus naabrivanaema ühe me naabri käest, et kas mu ema on narkomaan
Kui naaber pahaseks sai ja küsis miks vanaema nii arvab, ütles see, et ei saa lihtsalt võimalik olla, et üks inimene on alati heas tujus
Kuna alkoholi lõhna polnud ta mu ema juures tundnud, arvas see vanaema, et mu ema on iga päev laksu all
Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida
Ma kasvan koos pisikese lapsega, ta sai juulis kahe pooleseks
Rõõmus naer saadab meid hommikust õhtuni
See on nii lahe, kui ta rõõmustab vaadates: kuidas piim klaasi vuliseb, kuidas sokid jalga saavad , rösterist saiad välja hüppavad, kass mööda tuba kõnnib, väljas päike paistab või vihma sajab, tuli ahjus põleb, tekk peale pannes sooja annab, padi põse alla mõnus on….
Need on igapäevased tavalised asjad, millega me harjunud oleme ja me ei taipagi nende üle rõõmustada
Ja kui me seda ka teeksime peetaks meid napakateks
Paljud ütlevad, et miks ma seda teen, et lapselast kasvatan, et isegi haige ja vana ja abitu jne
Ega kerge ole
Aga ma ei kasvata, me kasvame koos ja iga päev on puhas rõõm
Nii tore on vaadata kuidas iga pisike asi lapsekesele rõõmu valmistab
Ja ma mõtlen, kuhu me kaotame selle rõõmu, kui oleme suureks saanud
Ja oleks tõesti napakas pisikese lapse kombel iga asja peale kurinal naerma puhkeda
Aga kui see naer kuriseb me sees, ei pane seda keegi tähele, aga see aitab meil elada, teeb me päevad paremaks
Tõmban lõunapausi ajal teki kõrvuni ja naeratan, sest see on nii mõnus…
Kas te oskate veel rõõmustada?!
Pisikeste asjade üle….