Ma tahan koju!!!!

Kui lapsed väikesed olid ootasin kuna kasvavad, käima hakkavad, kaela kandma hakkavad ja täiskasvanuks saavad
Nüüd on nad suured, aga kõik elavad veel kas minuga koos või sõltuvad minust
See polegi veel midagi, see ongi normaalne, nii käibki
Aga ma olen kodutu
Olen kogu aeg kellelgi külas, koguaeg elan kellegi reeglite järgi
Isegi magamisaset mul pole, kus saaksin rahulikult magada
Kas siis ronitakse sinna kambaga ja tungeldakse ja lärmatakse või karjutakse niisama, et pane kasvõi tropid kõrva, aga see ka ei aita või on sinna kilode kaupa liiva tassitud ja ma pean enne kui lamama saan hakata, õues käima lina ja tekke raputamas
Või loobitakse voodi sisu mööda maja laiali
Kui säen kodus oma käe järgi midagi, siis paigutatakse see ümber, ähvardatakse mu asjad üldse välja loopida jne
Mul on pisikene majakene metsas, aga sedagi keegi arvab, et talle kuulub sealt osa ja mulle tähtsad asjad ära loopinud jne
Sinna ei saa ka ma peitu minna, sest autot ei ole ja bussid ei käi sinna
Autot ei saa ma kätte ja remontida, sest mu majas pole ta jaoks garaaži, garaaži enne ei saa, kui teine maha müüdud on, aga seda ei saa ka ma enne kätte kui keegid jumala juurde läheb, sest ta arvab, et mul pole seda vaja ja kui ta on jumala juurde läinud, siis on mul alles õigus ta vara käsutada
Aga ma ei hakka ju seda ometi ootama, ma lihtsalt siis ei mõtle sellele, aga ma tahan ikkagi koju
Laste juures pole ma ka kodus, olen ju külas, pean käima nende kodu reeglite järele ja isegi rääkida ei tohi ma seda, mis tahan, sest see on nende kodu ja nemad räägivad seal
Sõbra juures olen ma ka hästi külas ja pean hiilima ja roomama ja põiklema asjade ja riputiste eest ning ümber, sest see on tema kodu ja tema ütleb kuhu miskit riputatakse ning pannakse ja kuna tema on pisikest kasvu siis hiidnaised ärgu kobisegu ja ärgu tormaku, siis ei löö nad ennast ära, kui vaikselt vingerdavad ja hiilivad
Isa juures pole ma ka kodus, sest see on nüüd tema kodu ja minu kodu peaks ammu kuskil mujal olema, sest ma olen ju ammu juba suur
Aga mul ei ole oma kodu
Ma pole kusagil kodus
Et ma jätan hommikul oma padja voodisse ja et ma õhtul sealt võtan, ei ma pean seda õhtul väsinuna mööda tuba ja maja taga otsima enne kui pea sellele panna saan
Tekist ja öösärgist rääkimata
Ja hommikul ei leia ma oma riideid sealt, kuhu olen nad õhtul asetanud
Meil elab majas asjade liigutaja
Ma saan aru, et kui olen külas, siis see kelle kodus ma külas olen, otsustab kuhu ma oma asjad tal külas olles panen ja kui need tal vahepeal ette jäävad, siis pean sellega leppima et neid ta siis oma suva järgi liigutab
Aga ma ei taha kogu aeg külas olla
Ma tahan ometi ükskord koju jõuda
Olen varsti pool sajandit vana ja elan kogu aeg justkui kohvrite otsas ja justkui kellegi armust
Kui selle maja sain, kuhu mind on sisse kirjutatud, siis arvasin et olen ometi kodus, aga ma eksisin
Kõigil teistel on minu koduga asja aga mitte minul
Valisin endale kõige meeldivama toa magamiseks
Kõigepeale koliti mu magamistuba ülemisele korrusele, siis keerati ja käänati mööblit nii et mul hästi ebamugav oleks
Tasapisi ma harjusin voodi asukohaga jne
Siis võeti ära mu öökapp loobiti asjad välja
Otsisin endale uue koha kus asju hoida
Siis jälle loobiti kõik mu asjad mööda maja laiali, otsisin uue võimaluse kus asju hoida
Nüüd on mu laeka kapp ja öökapp rahule jäetud
Ei tea kauaks
Siis hakati mu öökapile ja lauale loopima suvalisi asju
Teen hommikul silmad lahti ja ma ei näe kuhjade tagant välja
Olen korduvalt asjad ära sorteerinud ühekaupa ja ära viinud
Läheb mööda vaid paar minutit, kui uuesti need korjuma hakkavad

Mikitamäel kui tegin oma toa korda ja sain lukkugi panna, aga nüüd olen justkui nelja tuule loopida
Ma iial ei tea, kui midagi kusagile pannud olen, et sealt ta ka leian
Tühja neist asjadest, aga ma ise ka ei mahu kuhugi
Hommikul kui tööle hakkan, pean trügima et oma tagumikku kuhugi mahutada
Õhtul kui magama heita tahan, ei ole mul jälle kohta
Kui hommikul sööma tahan hakata, pole laual ruumi tassigi lauale panekuks
Pean hakkama enne koristama, et lauda istuda
Mis istuda
Istuda ka ei ole kuhugi, pean enne tükk aega asjades kaevama, et maha maanduda saaks
Aga sellega peab ka hästi ettevaatlik olema, et ennast märjaks ei teeks
Ei ma ei pissi püksi veel
Mu istumiskohad on tavaliselt täislastud või on sinna mingit vedelikku kallatud
Kui olen leidnud endale kuiva ja mõistliku istumise, ei lõppe veel korraldamine
Siis ei ole veekannu kunagi oma koha peal, et saaksin lihtsalt endale teed teha
Et valad vee kannu, vajutad nuppu ja varsti on vesi kuum…
Ei
Pean hakkan detektiivi mängima, et kas keegi on temaga vetsus saunas või ma ei tea kus asjatanud
Kui lõpuks saan veekannu kätte ja vee keema, jätkub edasi asjade otsimismäng
Minu kruusi on kindlasti end miski ennast ära uputanud või muidu ära surnud ja kinni kuivanud või mingi kolmas variant
Panen tassi likku ja hakkan toidu jahile
Ei ma ei saa võtta kappi lahti ja sealt midagi võtta
Otsimismäng jätkub, toit kas on kas otsa saanud, või enda maja peale ära peitnud
Ja tihti on ta ka maja peal siis kõlbmatuks muutunud
Vahel on tunne, et elan meeste ühiselamus
Vahel möödub selleks tunde, enne kui saan oma einet võtma hakata mis normaalselt vältaks mõne minuti
Ja kui protesteerima hakkan, siis öeldakse et mine maga, ära karju või et keegit läheb ära oma ema juurde, sest minuga on võimatu olla
Siis ma olen vait, püüan kuidagi olla ja kui enam ei jaksa, siis olen kuskil teises kohas
Vingerdan siia ja sinna, et kuidagi olla, sest olematuks ei taha nagu veel muutuda
Aga kuskil ei ole ma kodus

Kui ma olen olnud kodust mõned päevad eemal, pean ma ennast koju jõudes ette valmistama, et äkki ma ei mahugi tuppa sisse, et pean juba ukselt koristama hakkama, et mitte ninuli kukkuda või miskit kaela endale tõmmata
Ja õigust midagi ütelda mul ei ole
Kord kaebas mu üks lastest psühholoogile, et olen nii halb ema, et tulen alati koju ja hakkan kohe karjuma kuigi ta mõnikord oli hästi palju koristanud aga mina seda ei nägevat
Samas oli ta pannud luua keset teed, nii et see takistas mu tuppa tulemist, tõmbas minu pikali ja midagi peale minu veel
Ja ma ei saanudki näha, mis koristatud on, sest kõhuli olles nägin vaid räpast põrandat ja püsti tõustes korrast ära lauda
Mu sõbrad heidavad mulle ette, et olen oma lapsed halvasti kasvatanud, et neil KÜLL SELLIST ASJA EI OLE, et keegigi lauast tõuseb enda järel koristamata jättes
Ma ei saa ometi käsipidi suurtele inimestele kallale minna
Samas võrreldes maailma revolutsiooniga on see kõik tühi asi
Ma ei taha ära kiita, aga mul on kenad targad lapsed, kodust väljas nende pärast häbi tundma ei pea
Ju siis kusagil peavad nad end lõdvaks ka laskma, muidu poleks tasakaalu
Niiet proovin kuidagi olla
Aga MINA tahan koju!!!
Kus on mu kodu?!
Üks mu sõber ütles, et eesti pastorid puhkavad hauas
Kas minuga on ka nii?!
Aga äkki seal ka ei saa rahu?!